Vähelevinud kultuuride taimekaitse muutub lihtsamaks
11. mai 2016, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusamet kinnitas nimekirja vähelevinud kultuuridest, peamiselt köögi- ja puuviljadest ning marjadest, millele on edaspidi lihtsustatud korras võimalik saada taimekaitsevahendi kasutamise luba.
«Puu- ja köögivilja tootjate sagedane probleem nii Eestis kui teistes riikides on nii saagikust kui kvaliteeti ohustavad taimekahjustajad ning nende tõrjeks ametlikult turule lubatud taimekaitsevahendite piiratud valik. Taimekaitseseadus võimaldab nõuetekohaselt hinnatud ja põhikultuuride jaoks juba turule lubatud taimekaitsevahendite kasutusala laiendada lihtsustatud korras vähelevinud ja väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamiseks,» ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. «Võttes arvesse Konjunktuuriinstituudis läbi viidud uuringu tulemusi ning olles konsulteerinud vastava valdkonna teadlastega, kinnitas Põllumajandusamet nimekirja kultuuridest, mis on Eestis vähelevinud ja mille puhul muutub taimekaitse lihtsamaks.»
Lihtsustatud korras kasutusala laiendamise puhul ei ole nõutud näiteks taimekaitsevahendi efektiivsuskatseid ning kasutusala laiendamise eest Eestis riigilõivu tasuma ei pea. Taimekaitsevahendi loa valdajal, põllumajandustegevusega seotud ameti- või teadusasutusel, põllumajandusorganisatsioonil ja professionaalsel taimekaitsevahendi kasutajal on võimalik taotleda liikmesriigis juba turule lubatud taimekaitsevahendi loa kehtivuse laiendamist vähelevinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamisteks, mida konkreetne luba veel ei hõlma.
«Eesti tarbijate positiivne hoiak kodumaiste toidukaupade suhtes võimaldaks Eestis toota ja müüa praegusest rohkem köögi- ja puuvilju ning marju, mistõttu on oluline, et vähelevinud kultuuride kasvatajatel oleks võimalus kasutada sobivaimaid taimekaitsevahendeid,» lisas Raudsepp.
Vähelevinud kultuuridena määratles Põllumajandusamet maisi, lutserni, üheaastased söödakultuurid, tritikale, taliodra, segavilja, lina, tatra, herne, oa, kapsa, kurgi, söögipeedi, porgandi, sibula, küüslaugu, kaalika, tomati ja muud köögiviljad, õuna, pirni, punase-, musta- ja valge sõstra, vaarika, maasika, karusmarja, ploomi, kirsi, ning muud puuviljad ja marjad, lilled ja ehistaimed ning maitse- ja ravimtaimed. Põhikultuurideks on Eestis teraviljadest talinisu, suvinisu, talirukis, suvioder ja kaer, õlikultuuridest raps ja rüps ning peale nende veel heintaimed ja kartul.
Põllumajanduslikes majapidamistes kasvatatavad kultuurid jaotatakse vähelevinud ja põhikultuurideks kasvupinna, toodangu mahu ning päevas tarbitava koguse järgi. Nimekirja uuendatakse 2019. aastal pärast 2018. aasta vastavate statistiliste andmete avaldamist.
Vähelevinud ja põhikultuuride senisest täpsemaks määratlemiseks tellis Põllumajandusministeerium 2014. aasta lõpul uuringu Eesti Konjunktuuriinstituudilt, kes kaardistas ning tegi ettepaneku vähelevinud ja põhikultuuride määratlemiseks.
Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamise taotluse vorm on leitav Põllumajandusameti veebilehel.