Detail, mida kaupleja ei tohi kliendile rääkimata jätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihtilugu leiab kauplustest leiunurga, kuhu koondatakse soodsa hinnaga müüdav defektne kaup. Kuid on ka juhuseid, mil kaupleja teatab tarbijale, et puudusega kaubale ei kehti pretensiooniõigus.
Kliendile müüdud toodetele kehtib kahe aastane pretensiooni esitamise õigus, mida ei saa vähendada ega ära võtta ka allahinnatud toodete puhul. Ainuke võimalus pretensiooni esitamise võimaluse vähendamiseks on sellise toote puhul, millel on juba müümisel defekt ning selle konkreetse defekti olemasolust on tarbijat eelnevalt teavitatud.
Näiteks, kui kauplus müüb kotti, mille lukul on müügihetkel defekt ning kaupleja viitab antud defekti olemasolule müügikohas, võib vähendada pretensiooni esitamise õigust lukule, kuid mitte ülejäänud kotile. Seega müüja ei vastuta toote mittevastavuse või puuduse eest, millest ta on enne ostu sooritamist tarbijat teavitanud.
Tarbijat defektist teavitamise viis ei ole rangelt reguleeritud, seega iga kaupleja võib valida endale sobivaima nii, et see täidaks eesmärki. Tihti on näha näiteks rõivastuse hinnasildile kirjutatud defekti olemus, näiteks kui on õmblus lahti, lukk katki või nööp puudub. Kauplejal on mõistlik võimalusel kajastada defektsus ka ostutšekil, et vältida hilisemaid vaidlusi, kas tarbija oli sellest defektist teavitatud või mitte.
Kui kaupleja ei teavita tarbijat defektist, siis on tegemist ebaausa kauplemisvõttega, mis on keelatud, sest sisuliselt on tegemist tarbija petmisega. Sellisel juhul peab kaupleja vastutama kogu toote eest, sealhulgas defekti eest, ning tarbijal on õigus esitada selle kohta pretensioon.
Kui toote kasutamisel ilmneb mõni muu puudus, mis ei ole see, mida kaupleja on müügitehingu eel välja toonud, on tarbijal endiselt õigus esitada kahe aasta jooksul kauplejale pretensioon.