Kaupmehed ja ostjad ei mõista enam teineteist
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
10. jaanuar 2011, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tundub, et pärast euro saabumise uudist on Eesti majandust tavapärasest enam mõjutanud ootused ja emotsioonid. Kaupmehed arvavad, et nüüd läheb elu palju paremaks ning elanikud kardavad, et hinnatõusu tõttu läheb neil varasemast raskemaks, kirjutab Faktum & Ariko konsultant Veiko Paalandi firma blogis.
Suure osa tarbijate peas olev võrdusmärk euro ja hinnatõusu vahel on Paalandi sõnutsi paratamatult reaalsus, millega peavad kaupmehed mõnda aega arvestama. Statistika näitab, et 2010. aastal muutus elanike rahakott küll paksemaks, kuid hirm tuleviku ees muudab kulutuste tegemise ettevaatlikuks. Vähemalt võiksid hiljutised näited tarbijate täiesti ebaloogilisest käitumisest kaupmehed maapeale tuua. Uudised tühjadest leiva- ja saiariiulitest peaksid olema jäänud 20 aasta taha?!
Kaupmeeste ja tarbijate vastandlikud nägemused ei saa Paalandi sõnutsi kaua kesta. Üks neist peab järele andma. Olukord on intrigeeriv, kuna järeleandmise võimalusi näib olevat mõlemal.
Kaupmehed on üritanud konjunktuuri paranemist ära kasutada, tõstes hindu rohkem, kui muud tegurid nõuaksid. Tarbijail on aga sularahasääste rohkem, kui varem arvati. Tundub, et kui kaubandus teeks esimese sammu ja läheks kasvõi ajutiselt marginaalide mahavõtmisele, pääseks ka tarbija krambist ning sisetarbimine elavneks püsivamalt.