Viimastel nädalatel on hüppeliselt kasvanud eraisikute poolt kinnisvaraportaali KV.EE lisatud kinnisvarakuulutuste arv. Lühenenud on ka kuulutamise aeg, mis näitab, et objektid lähevad kiiremini kaubaks.
Kinnisvara läheb järjest kiiremini kaubaks
19. mai 2016, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel jaanuaris lisasid eraisikutest kasutajad Eesti suurimasse kinnisvaraportaali KV.EE pisut üle 2100 kuulutuse, siis viimase kuuga on neid lisandunud juba üle 3000. Kuulutuse keskmine eluiga on samas lühenenud rohkem kui kümne päeva võrra.
«Igal kevadel muutuvad inimesed kinnisvaraturul aktiivsemaks, aga tänavu on hüpe liiga suur. Tundub, et pikalt soodne majanduskeskkond on pannud koduvahetusele mõtlema ka inimesed, kellel selleks seni pole pakilist vajadust olnud. Kinnisvarauudised on juba mitu aastat olnud ühesuunalised – hinnad tõusevad, tõusevad, tõusevad ja see ongi ilmselt pannud inimesed arvutama, mis nende praegune kodu väärt on ning mis selle raha eest saaks,» selgitas kinnisvaraturul toimuvat Eesti suurima kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon.
Viimasel aastal annavad Tesloni sõnul korteriturul tooni uusarendused ning palju ongi tehinguid, kus inimesed müüvad oma vana korteri maha, et kolida mõnda vastvalminud kortermajja. Liven Kinnisvara partner ja investorsuhete juhi Andres Aaviku sõnul müüakse kuni pooled uusarenduse korteritest maha veel enne, kui koppki maasse löödud.
Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman soovitab koduostu huvilistel pigem äärelinna investeerida. «See on piirkond, kuhu inimesed tulevikus liikuma hakkavad,» sõnab ta. «Praegu on mõistlikum osta uus elamispind, kuna tulevikus on selle majanduskulud mõistlikumad ja see on oluliselt taskukohasem.»
Ka korteri asemel oma maja soetamine või ehitamine on üha rohkemate perede jaoks tõsine alternatiiv. Pindi Kinnisvara maade ja majade grupi juhi Olav Leoki sõnul lähevad hästi kaubaks Tallinna-lähedased elamumaad hinnaga kuni 30 000 eurot.
«Korterite hinnad on kõrged, samas elamumaade hinnatase on jäänud mõistlikuks, see soodustab oma maja ehitamist,» rääkis Leok. Tema sõnul on suurim huvi Tallinna linnast kuni 15 kilomeetri kaugusel asuvate, trassidega varustatud hoonestamata elamumaade vastu, mille hind ei küündi üle 30 000 euro. «Sellise hinna pealt jääb kogukulu koos ehitustöödega 150 000 euro kanti, mis on paljudele sobivaks alternatiiviks kallitele linnakorteritele,» rääkis ta.
Leoki sõnul on kokku Harjumaal alla 30 000 euroseid kinnistuid umbes 200, samas linnapiirist 10-15-minutilise autosõidu kaugusel on pakkumisi väga vähe.
Maa-ameti kinnisvaraturu mullusest ülevaatest selgub, et üle-eestiliselt on elamumaa hinnad kinnisvaraturu tipuga võrreldes langenud ligi kolm korda, kuid piirkonniti on muutused väga erinevad. Hindu mõjutavad mereranna lähedus, kaugus suurematest linnadest ja krundi pindala. Näiteks kõige suurem mõjutsoon on Tallinna ümbruses, kus see linnulennult ulatub ligikaudu 30 kilomeetrini. Tartu ja Pärnu mõjutsooni ulatus on linnulennult ligikaudu 10 kilomeetrit.
Ostjate kasvavat huvi elamukruntide vastu on kinnitanud ka Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Priit Lilleväli. Krunte soovitakse tema sõnul osta nii asulatesse ja linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. «Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.»
Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. «Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga,» nentis Lilleväli.