Bussipiletite hinnatõus on ebaseaduslik vaid firmade eelneva kokkuleppe korral
11. jaanuar 2011, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroosi sõnul oleks erinevate bussifirmade bussipiletite kollektiivne hinnatõus konkurentsiseaduse järgi ebaseaduslik ainult siis, kui nad selles omavahel kokku lepivad.
«Siis oleks see kuritegu, aga muus osas on vaba turg. Meil selle kohta andmeid ei ole, et nad oleks selles omavahel kokku leppinud,» lisas Põldroos.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski selgitas, et hinnakujundus on vaba: «Ettevõtted võivad oma eurohinna kujundada täpselt selliseks, nagu nad soovivad. Teine asi on see, et need ettevõtted, kes on liitunud ausa hinnastamise leppega, selliselt käituda ei tohi. Kui nemad lähevad selle aktsiooniga kaasa, siis on see ebaaus kauplemisvõte.»
Sellisel juhul oleks tarbijakaitseseaduse järgi võimalik ettevõtet karistada maksimaalselt 3195 euro (50 000 krooni) väärtuses. «Kolmas asi on see, et kui nüüd suur hulk bussiettevõtteid teatab, et nad otsustavad hinda selliselt kujundada või selliselt tõsta, siis võib siin olla konkurentsiameti juhtum,» lisas Turetski.
Ausa hinnastamise leppega ei ole liitunud ei Sebe, Taisto ega ka Mulgi Reisid. Leppega on liitunud 527 ettevõtet.