Uuring: pooled Eesti noored ihkavad miljonäriks saada

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arve Meeks/Valgamaalane

CV Keskuse uuringust ilmnes, et pooled Eesti noored sooviksid saada miljonärideks ning oleksid valmis selle nimel karjääri alustama miinimumpalgaga.

CV Keskuse tööportaal uuris enam kui 1400 noorelt tulevikuplaane, palgasoove ja nägemust tööturul toimuvast. Värskest uuringust selgus, et 52 protsenti Eesti noortest plaanivad saada miljonärideks ning see soov viiks Eesti miljonäride arvu poolest maailmas TOP 20 riigi sekka. 78 protsenti noortest on aga unistuste nimel valmis karjääriteed alustama ning esimest ametit pidama miinimumpalga eest.

57,5 protsenti noormeestest uskusid, et neist saavad tulevikus miljonärid, neidudest lootis sama 48,2 protsenti. Kõrgemalt hindasid miljonäriks saamise tõenäosust noored, kes plaanivad asuda tööle finants-, koolituse ja personalitöö-, merendus-, turundus- ja juhtimisvaldkondades. Kõige vähem tõenäoliseks pidasid miljonäriks saamist aga turismi- , klienditeeninduse-, tervishoiu- ja loodusteaduste ning põllumajanduse sektoritesse tööle asuda plaanivatest noortest.

Investori Raivo Heina sõnul on leviv idufirmade kultuur liialt noori eksitav. «Tööstusharu, et istume 48 tundi garaažis ja saame miljonärideks, ajab noortel lihtsalt pead segi,» leiab ta. Ta rõhutas, et noortel ei ole veel maailmapilt välja kujunenud ja nad arvavadki, et sõrmenipsust ja üleöö edukus tulebki.

CV Keskuse turundusjuhi Henry Auväärt kinnitusel on hea näha, et suur osa noortest mõistab tegelikult tööturul vajaminevaid oskusi, mida näitab fakt, et paljud neist on valmis töökogemuse nimel haarama töökoha ka 430-eurose miinimumpalga eest. Uuringus pidasidki noored hea töökoha leidmisel tähtsaimaks iseenda aktiivsust ja julget pealehakkamist.

«Miljonäriks saamine on meil kõigil unistustes olnud ja on tore, kui seame endale kõrged eesmärgid,» leidis Hein, kuid ta paneb noortele südamele, et nad selle nimel ka igapäevaselt tööd teeksid. «Majanduslikult sõltumatuks saamise teekonnal peaksid noored endasse haarama võimalikult palju teadmisi, kuid olema siiski kriitilise mõttelaadiga – ei tohi lasta end hullutada ideedest, mis tegelikult ei tööta. Teiseks, rikkuseni jõudmine ei ole ühe päeva töö. See on pikaajaline protsess, mis kohati sarnaneb kaalujälgimisele – peab tekkima mõtteviisi muutus, et igapäevaselt oma eesmärkide nimel tegutseda, mitte lihtsalt enne uinumist unistada,» kirjeldas ta.

Kolmandaks peab tema sõnul leidma võimalused säästudeks ja lisasissetulekuteks, mida investeerida väärtpaberitesse, laenudesse, kinnisvarasse või hakata ettevõtjaks. «Sedasi talitades oledki 35-aastasena sealmaal, et võid ülemusele esitada lahkumisavalduse ja teha mida iganes hing soovib, kuna tööd teeb sinu eest sinu säästetud raha,» lisas Hein.

Võrreldes eelnevate aastatega on noorte keskmine palgasoov endiselt 800–1200-eurose brutopalga piirides, kuid uuringust selgus, et noored on tegelikult valmis töötama ka märkimisväärselt madalama palga eest. 45,4 protsenti vastanutest olid nooremad kui 17 eluaastat, 47,7 protsenti vanusevahemikus 18–24 ning 6,8 protsenti vanemad kui 24 eluaastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles