Toitumistarkused, mis ei vasta tõele

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui oled päeval aktiivne olnud ning tunned hilisõhtul tühja kõhtu, ei tasu end piinata, vaid süüa väike snäkk.
Kui oled päeval aktiivne olnud ning tunned hilisõhtul tühja kõhtu, ei tasu end piinata, vaid süüa väike snäkk. Foto: Panther Media/Scanpix

Soovitused, et pärast kella 18 ei tohi enam süüa või et kaalulangetaja peaks gluteeni menüüst välja jätma, on üsna levinud, kuid alati ei tasu neid endale eeskujuks võtta.

Öösiti söömine on halb. Hilisõhtune või öine söömine ei pruugi olla kaalutõusu põhjuseks, pigem on asi lihtsas matemaatikas. Kui oled päeva jooksul aktiivne olnud ning kulutanud rohkem kaloreid, kui toidust päeva jooksul kätte said, ei tee hilisõhtune snäkk midagi halba, vaid võib isegi aidata veresuhkru taset stabiliseerida. Kui oled päeval vähe söönud ning tunned õhtul nälga, kuid ei luba endal kellaaja tõttu süüa, viib see pigem motivatsiooni languseni. Siiski on soovitav süüa õhtul vaid midagi kerget ning seda mitte vähem kui tund enne magamaminekut, et kehal poleks raske toitu seedida.

Gluteenivaba toit on parim valik. Kui kannatad tsöliaakia või gluteenitalumatuse käes, peab toit olema tõepoolest gluteenivaba, kuid tervel inimesel pole küll mõtet gluteeni ilmtingimata  vältida. Dietoloog Isabel Smith avaldas, et gluteenist omatahtsi loobuvad inimesed on hakanud tarbima spetsiaalselt gluteenivabu pastasid, küpsetisi jm, kuid alati ei pruugi need olla tervislikud, vaid sisaldavad rohkem suhkrut või rasva. Sealjuures on populaarsete gluteenivabade toodete hinnad samuti kallimad. Toitumisnõustaja Elixabeth Shaw märkis, et näiteks kinoa, pruun riis, oder ja bulgur võivad kindlasti kuuluda tervislikku toitumiskavasse.

Süsivesikud on keha vaenlased. Pigem annavad süsivesikud kehale kütust ning ilma nendeta on raske energiat ammutada ning aktiivset eluviisi elada. Sealjuures peab siiski olema oma valikutes mõõdukas ning eelistama näiteks puu- ja juurvilju ning täisteratooteid.

Külmutatud juurviljad on kehvemad kui värsked. Külmutatud juurviljad võivad olla isegi toitainerikkamad, kuna need on korjatud ja külmutatud küpsemise tippajal, samas kui poelettidel olevad viljad korjatakse ära pooltoorena. Vali aga poest sellised külmutatud juurviljad, mis ei sisalda lisaaineid.

Smuutid on alati tervislik valik. Paljud poes müügil olevad smuutid võivad tegelikult sisaldada ühe portsjoni kohta ohtralt suhkrut. Vali pigem mitu puuvilja, mis toidavad kõhtu pareminigi.

Rasvade söömine teeb paksuks. Jäta poodi toidud, millel on kirjas märge «rasvavaba» ning eelista selle asemel naturaalseid valikuid. Tervislikke rasvu sisaldavad näiteks avokaado, pähklid, mandlid, erinevad seemned ja kala ning neid toiduaineid pole vaja karta, kuid tasub süüa mõõdukalt. Salatikastmes saab aga rasvase majoneesi asemel kasutada sidrunimahla või oliiviõli.

Vähendatud rasvasisaldusega piim on dieedipidaja sõber. Kui eelistad kohvisse lisada tavalist piima, pole see sugugi halb variant, sest see soodustab rasvlahustuvate vitamiinide (näiteks A- ja D-vitamiin) imendumist, samas madala rasvasisaldusega piimas ei leidu kehale suurt midagi vajalikku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles