Kuidas erineb nutikodu tavalisest?

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ehitusmessil tutvustati nutikodu ekraane.
Eesti ehitusmessil tutvustati nutikodu ekraane. Foto: Mihkel Maripuu

Inimene ja tema individuaalsed vajadused on tänapäevaste toodete ja teenuste keskmes ning nii ka targa maja või nutikodu lahenduste puhul.

Targa kodu süsteemide tootja JUNG-i esindaja Mark Meltsi sõnul suudab aga süsteem analüüsida ka kasutaja harjumusi ning õppida, mistõttu teatud aja jooksul hakkab targa kodu süsteem korduvate käitumismustrite põhjal automaatselt juhtima erinevaid funktsioone nagu valgustus, küte, kliimaseade, turvasüsteem.

Nutikodu õpib, millal näiteks ärgatakse ja magama minnakse või töölt tullakse ning aja möödudes kohaneb maja Meltsi sõnul inimese harjumustega, mistõttu muutub nutikodu elanikule üha mugavamaks ja nauditavamaks ning igapäevased kohustused muutuvad järjest lihtsamaks.

Näiteks, kui töölt koju jõudes lülitab kasutaja alati sisse raadio, siis mõne aja möödudes automaatsüsteem salvestab selle info ning lülitab edaspidi raadio sisse kohe, kui kasutaja peale tööd koju jõuab. Kui kasutaja valib vannis käies alati sarnase temperatuuriga vee, siis mõne aja möödudes ei pea temperatuuri enam ise sättima – süsteem salvestab informatsiooni, missuguse temperatuuriga vett kasutaja armastab ning valib selle automaatselt.

Meltsi hinnangul on kõige olulisem see, et tark maja ei vasta vaid inimese ühele tähtsale vajadusele, vaid suudab aidata paljude pisiasjadega, muutes igapäevased toimetused oluliselt lihtsamaks ja omades suurt mõju elukvaliteedile.

Mehe sõnul peaks tark maja või nutikodu olema tundlik ja tähelepanelik nagu elusorganism ning võimeline kohanema inimese vajaduste ja soovidega niivõrd hästi, et selle olemasolu jääb märkamatuks.

Nutikodud on varustatud rohkete eritüüpi sensoritega, mis koguvad andmeid muu hulgas valguse, temperatuuri, kliima ja liikumise kohta. Tänu kogutud andmete analüüsimisele on tark maja võimeline reageerima ka ilmamuutustele või aastaaegadele. Oluline probleem meie kliimas on Meltsi sõnul näiteks väga vahelduvad ilmastikuolud.

Nutikodu kontrollsüsteem arvestab erinevaid näitajaid alates majas viibivate inimeste arvust kuni välistemperatuurini ning reguleerib siseruumide temperatuuri ja niiskust automaatselt, et säiliks õhu kõrge kvaliteet ning ruumides oleks mugav viibida. «Sellised tunnused võimaldavad võrrelda tarka maja passiivsete ja ökoloogiliste majadega, mis lisaks elamismugavusele kannavad hoolt ka keskkonna eest ja suudavad maksimeerida energiasäästu,» selgitas ta.

Hoone juhtimissüsteemi kasutamine on lihtne ja mugav ning on tihti kasutajale isegi arusaadavam kui uue nutitelefoni kasutamine. «Nii nagu nutitelefonides saab rakendusi paigutada ekraanil vastavalt kasutamise sagedusele ja vajadusele, on ka targa maja kontrollpaneeli vastavalt individuaalsetele soovidele võimalik ümber sättida. See loob kiire ligipääsu soovitud funktsioonidele ning kasutaja ei pea läbima korduvalt sama protseduuri,» ütles Melts.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles