Nördinud sushimüüja peab vautšeriäri petuskeemiks

Kuigi firma pole Cherry käest raha saanud, tuleb rahvale sushit ikka anda.

FOTO: SCANPIX

Juba kahe vautšerifirma kadumise tõttu majanduslikku kahju kannatanud ettevõte nimetab sellist äri pettuseks, mis ausad ettevõtjad rahata jätab.

«Minu firma tegi 20. aprillist kuni 8. maini  vautšeriportaalis Cherry kampaaniat. Müüdi 103 vautšerit summas 1958,40 eurot,» kirjutas Ehosushi esindaja venekeelsele Postimehele. Vastavalt kokkuleppele Cherryga pidi vautšerifirma poole summast  (802,90 eurot ) tasuma ajavahemikus 9. kuni 15. mai. Kuid seda ei tehtud. Kampaania lõppes 22. mail ja teine osa summast tuli tasuda ajavahemikus 23. kuni 27. mai, ka seda ei juhtunud. 27. mail teatas firma oma pankrotist.

Kui mees uuris, kas tal on lootust saada raha kätte, ütles Cherry omanik, et viimase kolme nädala jooksul on püütud leida uusi investoreid, kuid kuna see ei õnnestunud, siis tegevus lõpetati. Mis puutub raha saamisse, siis sellega tegeleb likvideerija.

Ehosushi pöördus ka tarbijakaitseametisse, kuid jäi keeleprobleemi tõttu vastuseta. Ainus asi ametniku jutust, millest pöörduja aru sai, oli see, et amet ei tegele ettevõtete vaheliste vaidlustega.

«Ma saatsin neile kirja ja nad vastasid mööda, ütlesid vaid, et pean vautšeri ostnud kliente teenindama, kuigi seda ma üldse nende käest ei küsinud,» kurtis mees.

Ettevõtja sõnul on ta samas olukorras juba teist korda. Poolteist aastat tagasi lõpetas oma tegevuse portaal zizu.ee ja ka siis jäi ta rahast ilma. Pankrotihaldur pole temaga seni ühendust võtnud.

«Tahaksin teada, kas on mingi lootus saada raha kätte. Ma enam ei tea, kelle poole pöörduda,» kurtis ta.

Ettevõtja nimetab vautšeriäri petuskeemiks. «Avad äri, sõlmid lepingud paljude partneritega, saad neilt raha, aga siis kuidagi kaob osa raha ära, teise osa kulutad kallistele juristidele, advokaatidele ja likvideerijatele,» rääkis mees. Seejärel teatatakse tegevuse peatamisest, partneritele öeldakse, et «küll on kahju, müüsime vautšerid maha, aga raha teile anda ei saa».

«Cherryl on väga kahju, et seoses otsusega ettevõtte tegevus lõpetada on mitu firmat sattunud keerulisse olukorda, kus võlgade tagasisaamine lõpetamise tõttu viibib,» ütles Cherry Media juhatuse liige Andres Susi.

Tema sõnul teeb firma omalt poolt kõik, et anda koostööpartneritele igakülgset infot ettevõtte sulgemise edasiste etappide kohta. «Kuna Cherry teatas eelmisel nädalal ettevõtte maksejõuetusest, käib sulgemine edaspidi vastavalt seaduses ette nähtud korrale,» sõnas Susi. See tähendab, et firmat asub likvideerima selleks määratud likvideerija, kes hindab ettevõtte seisu ja teeb ettepanekud protseduurideks, millest teavitatakse võlausaldajaid eraldi.

Vajadusel esitab likvideerija kohtule pankrotiavalduse ja seejärel asub pankrotimenetlust juhtima pankrotihaldur. Seaduse järgi käsitletakse kõiki võlausaldajate nõudeid võrdsetena. «Seega saab ka Ehosushi omanik likvideerijalt kindlasti infot, millise protseduuri järgi Ehosushi võlga menetlema hakatakse,» lubas Susi.

Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Hanna Turetski sõnul on  tarbija õigus cherry.ee keskkonna kaudu ostetud kaubale või teenusele algab pärast Cherry Mediale tasumist.

«Lepingu kohaselt loetakse kauba või teenuse müügileping sõlmituks tarbija ja lõppteenuse pakkuja vahel. Tarbijale väljastatav kinnitus ehk vautšer tagab tarbijale õiguse kauba või teenuse saamiseks,» selgitas Turetski.

Ta lisas, et teenusepakkuja Cherry Media ei ole müügilepingu õigussuhte osaline ja ei vastuta lõpptarbija ees kohustuste täitmise eest. Cherry Media põhikohustuseks juriidiliste isikutega sõlmitavas lepingus on tehingu sõlmimise vahendamine.

«Hetke seisuga tarbijakaitseametile laekunud info alusel ei saa kauplejad keelduda tarbijale teenuse pakkumisest väitega, et Cherry Media ei ole nende ees lepingulisi kohustusi täitnud,» toonitas Turetski. Tarbijakaitseamet on saatnud sellekohase teavituse kõikidele Cherry Media partneritele ja tulenevalt sellest on kaupleja kohustatud teenust/kaupa pakkuma.

Turetski sõnul ei tegele tarbijakaitseamet ettevõtete vaheliste vaidlustega. «Kahe juriidilise isiku vahelised vaidlused saavad lahenduse kohtus,» sõnas ta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles