Piiri lähedal asuvaid poode naabrite odav viin ei häiri
10. juuni 2016, 07:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholitootjate hinnangul müüakse kümme protsenti Eestis joodavast kangest alkoholist Lätis, kuid Läti piiri lähedal tegutsevate kaupluste omanikud naaberriigi odavama alkoholi mõju ei tunne.
Alkoholitootjate ja sissetoojate liidu andmetel oli mai lõpuks 10 protsenti Eesti kange alkoholi turust Lätti siirdunud ning prognoosi kohaselt soetavad Eesti ostjad aasta lõpuks 20 protsenti kangest alkoholist Läti piiril asuvatest kauplustest.
Kõige rohkem käivad ostjad Valga ja Ikla endistes piiripunktides asuvates kauplustes, mida peavad Eesti ettevõtjad. Lätist ostmise põhjus peitub odavamas hinnas, mille omakorda põhjustab Eestis kehtestatud kõrgem aktsiisimäär.
Abja-Paluojal, Karksi-Nuias ja täpselt Läti piiril asuvas Mõisakülas kauplusi pidava Abja Tarbijate Ühistu juhi Laili Lambi sõnul pole nemad Läti mõju täheldanud. «Need, kes ostavad pudeli või kaks, ei hakka sellepärast Lätti minema,» arvas ta.
Viljandimaa väikelinnadest on Läti odavatesse alkoholipoodidesse päris pikk maa. Kõige lähemal on Läti linnake Ruhja, kus on paar väikest kauplust. Populaarsed ja eriti odavat kaupa pakkuvad poed on kümnete kilomeetrite kaugusel.
Viljandi Tarbijate Ühistu (VTÜ) esimese kvartali andmed näitasid, et kange alkoholi müük on kahanenud 3,5 protsenti ning veini ja õlle müük jäänud mullusega samale tasemele. VTÜ juhi Priit Aule sõnul teab ta Lõuna-Eesti sõsarühistute jutu põhjal, et paljud Läti piirile lähemal asuvad ühistud on kaotanud kümme protsenti turust või veel rohkem.
Postimehe andmetel on kõige suuremad kaotajad Valga toidupoed, kus alkoholi müüakse kolmandiku võrra vähem kui aasta eest.
Kange alkoholi ja veiniturust 70 protsenti jagav alkoholitootjate ja sissetoojate liit hindab, et Eesti riigil jääb tänavu piirikaubanduse mõjul alkoholilt laekumata 15–20 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu. Maksuraha jääb Lätti, alkohol rändab aga Eestisse või lausa Soome.
«Lätist alkoholi soetamine annab aktsiiside erinevuse tõttu ostjatele kõva kokkuhoiu, mistõttu alkoholi piirikaubandus on kevade jooksul kiiresti hoogustunud,» rääkis liidu tegevjuht Nele Peil. «Uue trendina teevad Soome turistid oma alkoholioste üha enam Tallinna sadamaala asemel Lätist ning suvise turismihooaja saabudes mahud aina suurenevad.»
Tema väitel käib Soomest Valka alkoholikauplustest vahendusvedusid tegemas 20 bussi nädalas.
Tootjate hinnangul jõudis kange alkoholi maksulagi kätte juba 2015. aastal, mil kange alkoholi aktsiisi 15-protsendilise tõusu mõjul riigi eelarvelaekumine hoopis 5 protsenti vähenes. Tänavu veebruaris tõusis aktsiis aga veel 15 protsenti ning järgmiseks neljaks aastaks on kavandatud igale aastal 10-protsendiline kasv.