Uus kaugkütteseadus vähendab soojuse hinda

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES/SCANPIX

Kaugkütteseaduse muutmise eelnõu eesmärk on soojusettevõtjate suunamine stabiilsemate, keskkonnasäästlikumate ning odavamate hindadega kütuste kasutamisele.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on uue seaduse peamine eesmärk tagada tarbijale kütte võimalikult soodne ja stabiilne hind, koos tõhusalt korraldatud soojusvarustusega. «Olgugi, et Eestis kasutatakse kaugkütte tootmiseks üle 44 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, põhjustab fossiilsete kütuste ebastabiilne hind jätkuvalt kaugkütte kohati väga kõrget hinda,» sõnas minister.

Ta lausus, et kaugkütte hinna vähendamine aga nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja stabiilset regulatsiooni. «Investeerides paremasse tehnoloogiasse ja odavamat kütust kasutavatesse seadmetesse väheneb hind tarbijale ja ettevõtjal on võimalik saada investeeringult kõrgemat tulu,» lisas minister.

Eelnõu määrab ka suuremates võrgupiirkondades tegutseva soojusettevõtjale taustakontrolli tegemise nõude. Eelkontrolli peab läbima üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnas tegutseva katlamaja või soojustorustiku ostja. Seeläbi välditakse, et elutähtsa teenuse osutajaks saaks keegi, kes võiks ohustada teenuse järjepidevat toimimist ja seeläbi energiajulgeolekut.

Üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnad on Tallinna, Narva, Tartu, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendatud võrgupiirkond ning Sillamäe, Pärnu, Viljandi ja Jämejala, Kuressaare, Võru, Haapsalu ja Paide võrgupiirkond.

Eelnõu kohaselt peavad kohalikud omavalitsused, mille kaugküttepiirkonnas tegutseb alla 50GWh tootmismahuga soojusettevõtja või mis soovivad kaugkütte piirkonda luua või muuta, võtma vastu hiljemalt 2017. aasta lõpuks soojusmajanduse arengu kavandamise otsuse, kus nähakse ette kaugkütte võrgupiirkonna vähemalt 10 aasta tulevikuperspektiivi. Otsuse aluseks oleva analüüsi koostamiseks on riik loonud toetusmeetme, millega saab katta kuni 90 protsenti analüüsi kuludest.

Eelnõu on töötatud välja koostöös Konkurentsiameti ning Eesti kaugkütteettevõtjaid koondava Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühinguga. Eestis on kaugkütte osakaal soojustarbimises Euroopa Liidu riikidest kõrgeim, ulatudes 70 protsendini.

Majandusministeerium suunab uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil energeetikasse 232 miljonit eurot, millest 78 miljoni euroga toetatakse soojustorustike ja katlamajade rekonstrueerimist või perspektiivitute kaugküttesüsteemide üleviimisest lokaalküttele.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles