Allahindlused on leiva väärtuse ära rikkunud

Pildil on leib.

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Pagaritoodetest on sarnaselt piimaga kujunenud vahend, mille hinnaalandusega kliente kauplustesse meelitatakse, sellist taktikat peaks vältima, seetõttu et iga leiva ja saia valmimisse panustav osapool saaks õiglast tasu.  

«Leiva valmimine tera muldapanekust kuni leiva letile jõudmiseni kestab enam kui aasta. Leiva tootmisahel on väga pikk ning selleks, et nii põllumees, veskimees, logistik kui ka pagaritööstuse töötaja saaks väärilist töötasu, ei tohiks pagaritoodete hindu pidevate kampaaniate käigus langetada,» tõdes Fazeri müügidirektori Vladimir Sapožnini.

Tema sõnul mõjutab tarbijate ootus saada pidevalt kampaaniahinnaga ülisoodsat leiba ja saia tugevalt kõiki ahela lülisid. «Kui kollase sildi väljapaneku nimel arvatakse leiva hinnast maha 15 senti, siis – ütleme ausalt – tarbija võit jääb sellest täiesti märkamatuks,» ütles ta. Sapožnini sõnul on see põllumehe ja tööstuse jaoks märkimisväärne kaotus, mistõttu ei ole tarbijate harjutamine kollase sildiga meie hinnangul pikas perspektiivis mõistlik lähenemine.

Ta nentis, et ei saa pidada normaalseks olukorda, kus leiva ja pudelivee hinnal ei ole märkimisväärset vahet. «Teravilja ei pumbata maapõuest, seda tuleb kasvatada suure hoolega. Leiva valmistamisel kasutatakse oluliselt rohkem koostisosi ning kui see ühel hetkel valmib, on selle eluiga vaid umbes viis päeva,» selgitas Sapožnin.

Pagaritooteid väärtustatakse enam riikides nagu Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa, kus põllumees on väga tugeval positsioonil ning sai lahutamatu osa rahva toidukultuurist. «Nendes riikides maksab saia kilo pea kolm korda rohkem kui Eestis. Enamikus Euroopa riikides kehtib toiduainetele ka palju madalam, 5-10-protsendiline käibemaksumäär – Eestis toidule teatavasti mingeid käibemaksusoodustusi ei tehta, mistõttu on kasumimarginaalid tegelikult väga väiksed,» nentis Fazeri müügidirektor.

Selgus, et ka Eesti tarbija on valmis kvaliteedi ja kõrgema väärtuse eest maksma. «Oluline on, et tootjad ja kaupmehed annaksid tarbijale mõista, et ka lihtsam valge sai, peenleib või rukkileib on tehtud pühendumusega, mis väärib tasustamist,» ütles ta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles