8 mõistet, mida peab tundma laenuvõtja

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti inimestel on raskusi finantsteenuste lepingutest arusaamisel.
Eesti inimestel on raskusi finantsteenuste lepingutest arusaamisel. Foto: SCANPIX

Mullu tehtud küsitlusest selgus, et eestimaalased vajavad finantsteenuste osas kõige enam abi lepingutest arusaamisel. Alljärgnevalt selgitatakse kaheksat mõistet, mida peaks tundma laenuvõtmisele mõtlev inimene.

  • Hüpoteek – kinnisasja pant, näiteks ostetav eluase või lisatagatis, mis seatakse notari juures omaniku poolt võetava laenu tagatiseks. Hüpoteek on tagatiseks laenuandjale, kui laenu ei suudeta tagasi maksta ja annab õiguse nõuda tagatise müümist võla katteks.
  • Hüpoteeklaen – hüpoteeklaen või  kodukapitalilaen on kinnisvara tagatisel antav vaba sihtotstarbega laen, mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks.  Võimalik laenusumma on enamasti kuni 66-75 protsenti tagatise turuväärtusest.
  • Jääkväärtus – vara maksumus liisinguperioodi lõpus peale liisingmaksete lõppu. Kui jääkväärtus on keskmisest kõrgem, siis masina turuväärtus võib liisingperioodil langeda kiiremini võrreldes tagasimaksetega ning lepingust loobumine võib liisijale kaasa tuua lisakulutusi.
  • Kaastaotleja – laenaja pereliige või lähedane, kellega soovitakse ühiselt laenu võtta. Kui laenu soovitakse võtta koos kaastaotlejaga, arvestab pank ka tema sissetulekuid, ent ka nõuded on rangemad. Kaastaotleja vastutab laenu tagasimaksmise eest samaväärselt laenuvõtjaga.
  • Kodulaen – kodulaen või eluasemelaen on mõeldud uue kodu ostmiseks või olemasoleva uue vastu vahetamiseks. Laenu tagatiseks jääb enamasti ostetav kinnisvara. Pangad finantseerivad kodulaenuga enamasti 66-80 protsendi tagatise turuväärtusest. Noortel peredel on võimalik kasutada sihtasutuse Kredex käendust ja vähendada nii omafinantseeringu määra kuni kümne protsendini.
  • Liising, kapitalirent ja kasutusrent. Liisingu puhul annab vara omanik selle liisinguvõtjale kasutamiseks ja saab selle eest liisinguvõtjalt varem kokku lepitud tasu. See tähendab, et kui soovite osta näiteks autot, siis tasub liisingufirma automüüjale ja auto saab liisingufirma omandiks. Kui liisinguvõtja saab peale kõigi laenumaksete tasumist vara omanikuks, nimetatakse seda kapitalirendiks. Kasutusrendi puhul tagastab liisinguvõtja vara pärast liisinguperioodi lõppu liisingufirmale, kuid võib selle ka soovi korral jääkväärtuse eest endale osta. Liisingut kasutatakse põhiliselt sõidukite ostu finantseerimiseks.
  • Omafinantseering – osa ostetava vara väärtusest, mis tuleb laenajal endal välja käia. Kinnisvara soetamisel ootavad pangad enamasti, et laenajal oleks olemas 20-30 protsenti ostuhinnast. Nõutavat omafinantseeringut on võimalik asendada täiendava kinnisvara tagatisega.
  • Tagatisvara – korter, maja, maatükk või muu vara, mis on laenu tagatiseks. Tagatisvara hindamisel on aluseks turuväärtus, mis on omakorda aluseks pakutavale laenusummale. Kinnisvara turuväärtust hindavad reeglina maakleribürood või ka pangad ise. Tähele tasub panna, et pangad aktsepteerivad ainult osa kinnisvarafirmade hinnanguid. Seega tasuks enne hindaja kutsumist selgeks teha, kas antud firma on panga jaoks sobiv.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles