Kõrge vanus ei anna põhjust aiapidamisest loobuda

Sirje Niitra
, Arteri toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elli Murru.
Elli Murru. Foto: Sirje Niitra

Nii kaunist ja liigirikast aeda nagu Pärnu proual Elli Murrul pole paljudel poole noorematelgi. Kuigi aastaid on Ellil juba 94, ei kavatse ta oma aiandushobist loobuda, kuni veel liigub.

Kuuldes, et Vana-Pärnus Hobuse tänaval müttab keegi 94-aastane iga päev aias peenraid teha ja rohida, ei uskunud ma esialgu oma kõrvu. Mina, kes ma likvideerisin kasvuhoone juba aastate eest põhjendusega, et hästi ei jaksa ja eriti ei viitsi ka, kohe pidin seda imet vaatama minema.

Ja seal ta oli – kergelt kepile toetuv (sest jalg parajasti haige) naerusuine halli peaga naine. «Vana» tõrgub keel tema kohta ütlema. Elli näitab uhkusega oma hoolsalt pöetud elupuid, õites rododendroneid, pojenge ja muidugi peenraid, kus kasvab kõike, mida on Eestimaa aedades ikka kasvatatud. Nagu kasvuhoonest veel vähe oleks, on kurgitaimed ka avamaale maha pandud, kõrval kõrvits, uba, sibul, küüslauk, maasikas ja kartul. Ja ei ühtegi umbrohuliblet nende vahel. Kõik see tundub uskumatu, sest lisaks aiale on Ellil korras hoida ka kahekorruseline elumaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles