Levinud vead, mida tehakse päikesekaitsekreemi valides

FOTO: Panther Media/Scanpix

Palaval päikesepaistelisel suvepäeval võib nahk kiirelt ära põleda, juhul kui pole üldse või õigesti kasutatud päikesekreemi. Et päiksepõletust vältida, tasub teada, milliseid vigu peaks päikesekaitse valimisel ja peale kandmisel jälgida.

Päikesekreemi valimine lõhna ja välimuse järgi. Ameerika tarbijaportaali ConsumerReports uuringu järgi valib veerand inimestest päikesekreemi lõhna või selle järgi, kuidas kreem nahal välja näeb. Samas võib mitte nii meeldiva lõhnaga kreem olla oma omadustelt palju parem kui mõni teine. Ennekõike tasub jälgida kreemi kaitsvaid omadusi ning seejärel otsida toode, mis oleks kasutamiseks sobilik ka lõhnalt ja väljanägemiselt. ConsumerReports tõi võrdselt heade omaduste ja lõhnaga välja tooted Equate Sport Continuous Spray (SPF 50) ja La Roche-Posay Anthelios 60, mis on lõhnaainetevabad ega jäta nahale õlist tunnet.

Päikesekreemi eiramine, kuna su nahk ei kipu kergesti «põlema». Kolmandik inimestest, kes ei kasuta üldse päikesekreemi, toovad põhjusena välja selle, et nende nahk talub päikesekiirgust hästi ning kreemi järele pole lihtsalt vajadust. Sellegipoolest kahjustab päikese ultraviolettkiirgus nahka viisil, mil seda ei pruugi esialgu tähelegi panna ning suurendab riski mitte-melanoomse nahavähi tekkeks. Seega tasub pikka aega päikese käes viibides siiski ennetuseks end kreemiga kaitsta.

Müüt, et kemikaalid päikesekreemis on kahjulikumad kui päike ise. 20 protsenti uuringus osalenutest väitsid, et väldivad päikesekreemi just sel põhjusel. Tegelikkus on aga see, et päikesekreemis sisalduvate ainete mõju kehale on märkimisväärselt väiksem ja vähem ohtlikum kui ilma kaitseta päikese käes viibimine. Kreemis võivad sageli sisalduda lisaained oksübensoon ja oktinoksaat, mis on loomade peal läbi viidud uuringute kohaselt põhjustanud hormonaalseid muutusi. Siiski ei ole leitud tõendeid, et need lühiajalisel kasutamisel inimese tervist ohustaks. Samuti tasub rasedatel vältida päikesekreeme ning kosmeetikavahendeid, mis sisaldavad retinoide (näiteks retinüülpalmitaat), kuna neid on seostatud loote väärarengu tekkega.

Ainult SPF-faktorist ei piisa. Päikesekaitsekreemi pakendil võiks olla märgitud nii SPF- kui UVA-kaitse, soovitatavalt peaks kreem sisaldama ka tsink- või titaandioksiidi. Mõlemad preparaadid kuuluvad «füüsikaliste päikesekaitsevahendite» hulka, mis annavad parema kaitse kui keemilised päikesekaitsekomponendid. Päikesekreemi peaks peale kandma umbes 30 minutit enne päikese kätte minekut. Rannas olles peaks kreemikihti uuendama iga kahe tunni tagant; kui käiakse ujumas, siis veelgi tihedamalt.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles