Vaata, kus elavad Eesti kõige aktiivsemad mobiilikasutajad

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Panther Media/Scanpix

Tele2 statistikast selgus, et Eesti kõige innukamad mobiiltelefoniga helistajad ja sõnumineerijad elavad Lääne- ja Ida-Virumaal. Telia valdav enamus andmesidest tarbitakse rahvastiku poolest tihedamini asustatud maakondades.

«Mullu oli edetabeli tipus Lääne-Virumaa, kust pärit rekordhelistaja rääkis novembrikuus telefoniga 166 tundi ehk keskmiselt üle viie tunni päevas ning kõige aktiivsem sõnumineerija saatis kuus 4987 SMS-i, mis teeb 166 sõnumit päevas,» meenutas Tele2 tootedirektor Katrin Aron, kelle sõnul ei jäänud toona kaugele maha ka Ida-Virumaa rekordid 160 kõnetunni ja 136 SMS-iga päevas.

Tänavu aasta esimese viie kuu peale keskmiselt kuus tehtud kõnetundide arv annab tunnistust, et Lääne- ja Ida-Virumaa inimesed on endiselt Eesti aktiivseimad mobiiltelefoni teel suhtlejad.

«Lääne-Virumaa aktiivseim helistaja oli naisterahvas, kes on jaanuarist maini telefoniga rääkinud kokku 546 tundi, mis teeb ühes kuus keskmiselt 109 tundi,» märkis Aron ja lisas maakonna kõige aktiivsem sõnumisaatja edastas sel aastal kuus keskmiselt uskumatud 11 177 sõnumit ehk umbes 373 SMS-i päevas.

Kõige tagasihoidlikumate rekorditega paistavad aga silma hiidlased ja saarlased, kelle rekordhelistajad on kogunud tänavu kuus keskmiselt 44 ja 40 kõnetundi. «Novembris rääkis Hiiumaa innukaim helistaja kuus mobiiliga vaid 26 tundi, seega on keskmiselt 44 tundi kuus mobiiliga rääkida mandriinimestest tagasihoidlikumate hiidlaste jaoks, kes eelistavad omavahel asju ajada pigem näost näkku, tõeline rekord,» märkis Aron.

Telia kommunikatsioonijuht Raigo Neudorf  sõnas, et selle teema puhul kerkib üles kliendiandmete küsimus ja sellest tulenevalt telekommunikatsioonifirma detailidesse ei laskuks.

Elisa tooteturunduse osakonna juht Mailiis Ploomanni lausus, et 2016. esimese poolaasta statistika eraklientide kohta näitab, et valdav enamus andmesidest tarbitakse rahvastiku poolest tihedamini asustatud maakondades – 45 protsenti Harjumaal, 11 protsenti Tartumaal ning seitse protsenti Pärnumaal.

«Kui vaadata keskmise kasutaja poolt tarbitud andmeside mahtu, siis on esirinnas hoopis valgamaalased, kes arvutite ja tahvelarvutitega kasutavad keskmiselt 20,7 GB andmemahtu kalendrikuus ning lisaks nutitelefonidega 5,1 GB,» lausus Ploomann. Selgus, et kohe nende kannul on raplamaalased, kes arvutite ja tahvelarvutitega kasutavad 20,1 GB ning lisaks nutitelefonidega 5 GB andmemahutu.

Võrdluseks toob Ploomann numbrid keskmise kasutaja tarbimise kohta välja ka Tallinnas ning Harjumaal, kus vastavad näitajad on arvutis ja tahvlis 17,4 GB ning nutitelefonides 4,5 GB andmesidemahtu. «Kõige tagasihoidlikuma interneti tarbimisega on hiiumaalased, kes kasutavad arvutis ja tahvlis 12,33 GB ning lisaks telefonides veel  4,7 GB andmesidemahtu,» märkis Ploomann.

«Statistika on sarnane tegelikult ka siis, kui vaadata kõneminutite jagunemist regiooniti. Kõikidest poole aasta jooksul eraklientide poolt räägitud ja kuulatud minutitest algatasid 44 protsendiga harjumaalased, 11 protsendiga tartlased ning 10 protsendiga ida-virumaalased,» märkis Ploomann.

Samas, kui vaadata keskmise kasutaja poolt tarbitud kõneminuteid, siis on tulemused üle Eesti küll väga sarnased, ent siiski väikeste erinevustega. «Esimesel kohal on hoopis Põlvamaa, seejärel Jõgevamaa ning Võrumaa,» lausus Ploomann.

Kõikidest saadetud SMSidest saatsid harjumaalased 44 protsenti, tartlased 11 protsenti ja ida-virulased üheksa protsenti. «Samas, kui vaatame sms-ide saatmist ühe kliendi kohta, siis on teistest peajagu üle Jõgevamaa rahvas. Nemad saadavad SMSe ühe inimese kohta pea kaks korda rohkem kui hiiumaalased,» lausus Ploomann.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles