Lugeja küsib: kas ettevõttes peab olema isik, kes lülitab enne seadmete hooldust elektri välja?

Elektrikapp.

FOTO: Getter Meresmaa / Õhtuleht

«Töötan tootmisettevõttes ning kardan, et keegi saab viga, kui seadmete hooldamise või parandamise ajal ei ole elekter välja lülitatud. Kas ettevõttes peab olema isik, kes lülitab enne seadmete hooldust elektri välja?» soovib lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Ettevõtte riskianalüüsi käigus tuleb tuvastada kõik ettevõttes esinevad ohutegurid, see tähendab elektrilöögioht. Peale ohutegurite väljaselgitamist tuleb vajadusel rakendada abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.

Riskide vähendamiseks kasutatavad meetmed võivad olla ka erinevad reeglid, juhendid ja protseduurid, nt protseduur elektri välja ja sisse lülitamiseks enne seadmetel hooldus- või remonditööde alustamist. Protseduuri puhul on oluline, et oleks võimalikult täpselt läbi mõeldud ja kirja pandud, kes mida tegema peab ja kes mille eest vastutab.

Näiteks tuleks läbi mõelda, kes annab korralduse välja lülitada seadme elektritoide. Samuti see, kes lülitab elektri välja. Kuidas tagatakse, et elektrit ei saa sisse lülitada enne kui hoolduse/remonditööd on läbi? (näiteks pistiku puhul kasutatav pistikukaitse, elektrikilbi puhul kaitselüliti lukustamine) Kuidas saab hooldus/remonditööde tegija info, et elekter on välja lülitatud ja ta võib töödega alustada ja kes annab korralduse elekter sisse lülitada?

Soovitav on elektri väljalülitamine kirjalikult fikseerida, et ei juhtuks arusaamatusi.  Selline protseduur võib olla näiteks ohutusjuhendi osa või kirjeldatud muus dokumendis. Oluline on, et protseduur oleks kõikidele asjasse puutuvatele töötajatele allkirja vastu tutvustatud ning keegi perioodiliselt kontrolliks, et protseduuri viiakse õigesti läbi. 

Üldised nõuded elektriseadmete kasutamiseks võiksid olla ära toodud ka sissejuhatavas juhendis või mõnes ettevõttesiseses dokumendis ning tehtud teatavaks kõikidele töötajatele.

Üldised nõuded elektriseadmete kasutamisel võiksid muuhulgas olla järgmised.

•        Pistikut pistikupesast välja tõmmates, tuleb hoida ühe käega pistikust ja teise käega toetada pistikupesa. Keelatud on juhtmest hoides pistikut pesast välja tõmmata;

•        Kui kasutatava seadme juhtmel on nähtavaid vigastusi, ei tohi seadet kasutada;

•        Kastes aeda voolikuga, tuleb olla ettevaatlik, et veejuga ei ulatuks elektriliinideni, sest vesi juhib elektrit;

•        Välitöödel tuleb vältida elektrijuhtmete paigutamist selliselt, et juhtmed võivad saada  kahjustada nt sõidavad tõstukid juhtmetest üle (juhtmed tuleb sellisel juhul katta);

•        Juhtmete vedamisel ühest ruumist teise ei tohi juhtmeid jätta ukse vahele. Kui on vältimatult vaja juhtmeid ühest ruumist teise vedada, tuleb uks toestada nii, et uks ei muljuks juhtmeid katki;

•        Talumajapidamistes tuleks ettevaatlik olla elektrikarjustega. Neid ei tohi puudutada.

•        Kui tiigist või muust veekogust pumbatakse vett elektrilise pumbaga, siis selles veekogus ei tohi supelda ega üldse sellesse siseneda;

•        Elektriohtlikud olukorrad võivad tekkida ka väljas, näiteks tugevatest tuultest ja tormidest tingituna. Posti otsas olevad elektrijuhtmed võivad tuule käes murdunud puude tõttu puruneda ja maha kukkuda. Juhe võib jääda aga elektripinge alla ja selle puutumine on eluohtlik! Seetõttu tuleb elektriliinide juures maha kukkunud juhtmetest kauge kaarega mööda käia ja mitte mingil juhul juhtmeid puutuda. Kõige kindlam on eemale hoida igasugustest tundmatutest juhtmetest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles