Kümnendikul Eesti elanikest istub kuklas tarbimislaen
11. juuli 2016, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantskirjaoskuse uuringu kohaselt on väike- või tarbimislaen olemas kümnendikul elanikkonnast. Credit24 Eesti juhi Mihkel Karu sõnul ei ole tarbimis- või väikelaenu võtmine ammu enam häbiasi.
«Kümnendik elanikkonnast kasutab lisafinantseerimist erinevatel põhjustel ning laenu taotlemisel hindavad inimesed oma võimekust ja vajadusi järjest adekvaatsemalt. Laenajad on enamjaolt 26 – 35-aastased ja selle aasta esimese kuue kuu keskmine laenusumma oli 496 eurot,» ütles Karu.
Eelmisel aastal avaldatud finantskirjaoskuse uuringu kohaselt võrdlesid rohkem kui pooled väike- ja tarbimislaenu võtnud inimestest mitme firma pakkumisi, mis on kümnendiku võrra enam kui finantsteenuste puhul keskmiselt.
Karu sõnul oskavad inimesed hästi pakkumisi võrrelda ja laenatud raha kasutatakse otstarbekalt. «Tarbimislaenu võetakse reeglina ennenägematu väljamineku katmiseks. Näiteks ootamatult katki läinud auto remontimiseks, mille jaoks kodupank laenu ei anna. Siis otsitakse võimalust mujalt raha saada, sest autoga on vaja tööl käia ja lapsed kooli või lasteaeda viia. Näiteks ka küttepuude ostmine või mõni muu sarnane, kuid täiesti inimlik probleem, on sagedane põhjus, miks inimene vajab lisaraha,» märkis Karu.
Uuringu kohaselt said inimesed infot tarbimis- või väikelaenude teenuse kohta kõige rohkem teenusepakkuja müügiesindaja käest (41 protsenti). Järgnesid internetist leitud info (27 protsenti) ja teenusepakkuja kontorist saadud voldikud ning infolehed (28 protsenti). Posti teel inimestele saadetud voldikud ja infolehed moodustasid vaid 3 protsenti saadud infost.