E-ained, mida ei pea kartma

Osa E-ainetest võib südamerahuga tarvitada. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Toidutööstuses kasutatavaid lisaaineid on väga palju ja poelettidele kuhjatud pakenditel võib E-ga tähistatud ainete nimekiri olla hirmuäratavalt pikk. Samas leidub tarbijat kohutavate E-de seas ka neid, mida võib südamerahuga tarvitada.

Õhtuleht avaldas nimekirja E-ainetest, mida ei sööja kartma ei pea:

E 100 – kurkumiin (valmistatakse kollajuurest)

E 140 – klorofüll (valmistatakse taimede söödavatest osadest)

E 160c – paprikaekstrakt (paprikakaunadest)

E 163 – antotsüaanid (söödavatest taimedest)

E 306 – tokoferoolikontsentraat, vitamiin E (sojaõlist, nisust jms)

E 325, E 326, E 327 – piimhappe soolad (tekib piimhappe kääritamisel piimast ja aedviljadest)

E 334 – viinhape (looduslik, sünteetilist viinhapet ei tohi lisaainena kasutada)

E 353 – metaviinhape (valmistatakse viinhappest)

E 470 – rasvhapete soolad (looduslikud)

E 938 – argoon (väärisgaas, leidub pakendatud toidus)

E 939 – heelium (väärisgaas, leidub pakendatud toidus)

E 941 – lämmastik (toodetakse õhust, kasutatakse külmutatud ja vaakumpakendatud toidus, õlletööstuses)

E 948 – hapnik (pakendusgaas)

E 949 – vesinik (pakendusgaas)

Allikas: Angelika Erin «Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus», Meediatera 2010