Suur osa meie toidust on pärit tuhandete miilide kauguselt

Toiduained.

FOTO: Arvo Meeks

Alates teraviljadest hommikuhelveste sees või viinamarjadest veinis ei pruugi nii mõnigi meist tabada seda asjaolu, et toidu sees olev komponent võib pärineda tuhandete miilide kauguselt.

Sageli võib mõnd toidukultuuri seostada kindla riigiga, teadmata, et see pärineb hoopis kaugemalt, vahendab Independent. Näiteks seostub nii mõnelegi tomatiga Itaalia, kuid tegelikult on tomati kodumaa hoopis Ameerika. Sama on juhtunud ka kartuliga, mis on praegu tähtis toidukultuur hoopis Iirimaal. Ebaselgeks on aga tänase päevani jäänud see, kui palju on mõned toiduained oma iidsest asukohast eemaldunud.

Praegu on toidu päritolu muutumine sõltuv paljuski suurenevast populatsioonist, keskkonnamuutustest, millest valdavalt avaldab mõju kliimavaldkond. Põllukultuuri mitmekesisuse spetsialisti Colin Khoury uurimusest selgub, et peaksime kaitsma algse päritoluga toidutaimi nende mitmekesisuse pärast.

Uuringu eesmärk oli võrrelda teatud sorti taimede kasvamist nende iidsetes leiupaikades ja piirkondades, kuhu on taimed üle toodud. Uuring tõi välja, et liigid on rohkem arenenud seal, kus seda taime on leitud.  Veel andis analüüs tulemuse, et pea 69 protsenti maailmas tarnitavatest söögitaimedest  on tegelikult võõra päritoluga ning 50 aasta jooksul on tarnitavate toidutaimede kogused ka maailmas suuresti kasvanud.

«Peamiseks järelduseks on see, et mingil määral on mõne toidutaime kaudu omavahel seotud kõik riigid,» sõnas Khoury.

Khoury sõnul leidub tohutul hulgal võõramaiseid toidutaimi ka neis riikides, mis on nõuks võtnud mitte tarnida välismaiseid toidukaupu. Uuringu eesmärgiks oli kaitsta kultuuride mitmekesisust üle terve maailma. «Toidutaim, mis hakkab kasvama ühes riigis, võib saada populaarseks hoopis mujal,» sõnas Khoury. Eksperdid usuvad, et säilitades enam originaaltaime geneetikat saame aretada edasi aina vastupidavamaid põllukultuure.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles