Tasub teada: kuidas jõuab kasutatud kilepakend uuesti ringlusse

Majapidamises tekib prügisse palju kilepakendeid.

FOTO: Eesti Pakendiringlus

Õigesti kokku kogutuna on kile sarnaselt klaasile ümber sulatatav ja toormeks uutele kiletoodetele, teatud tingimustel ka kangale ja mööblile.

Pakendijäätmed on väärtuslik tooraine, millest saab tõhusalt uusi tooteid valmistada. Eesti Pakendiringluse sorteerimistehases Maardus suudab masinate süsteem kodused pakendijäätmed eraldada materjalide kaupa - tehases leiavad kõik pakendiliigid oma tee ümbertöötlemisse.

Kilepakendi teekonna algus

Kilepakendid tuleb koduses majapidamises koguda olmejäätmetest eraldi. Need võib viia nii plast- kui segapakendite konteinerisse. Segapakendi konteinerisse võib kile visata koos muude plastist, metallist, klaasist ja kartongist pakenditega.

Kui kodule kõige lähedamal on segapakendi konteiner, siis piisab sellest, kui koguda olmejäätmetest eraldi vaid kõik pakendid ühiselt ning lisaks biolagunevad jäätmed ja vanapaber. Pakendiringluse konteineritesse viidav plastpakend ei pea olema puhtaks pestud, piisab vaid pakendi tühjendamisest. Automatiseeritud sorteerimisliinid pesevad pakendid nende käitlemisel nagunii.

Mis toimub kilega sorteerimistehases?

Tühjendusauto valab konteineritest kogutud jäätmed tehase pakendite kogumisplatsile. Sealt tõstab kopplaadur materjalid suurde konteinerisse, kust dosaator väljastab pakendeid ühtlase voona sorteerimislindile.

Järgmiseks juhatab sorteerimislint pakendid suurde kidadega sõela, mis purustab ka kinnised kotid. Esimene pöörlev sõel eraldab üksteisest eri suuruses pakendid ja edasi liiguvad pakendite komplektid: paber, papp ja kile oma konveierile ning kõik väiksemõõdulised pakendid nagu metall, plast ja klaas teisele konveierile.

Kile eraldatakse paberist ja papist käsitsi sorteerimisliinil. Seejärel kile purustatakse, pestakse ja kuivatatakse kahes osas. Temperatuuril, mis paneb purustatud kile sulama, toodetakse kilest pisikesed graanulid.

Ettevõtetest kogutud kile sorteeritakse võimalusel värvi järgi juba tekkekohas või enne käitlusliinile asetamist. Läbipaistvast kilest toodetud kilegraanulid võimaldavad uuesti valmistada värvitut kilet. Värvilisele kilele lisatakse granuleerimise protsessis tahma, et ühtlustada värvi. Saadakse musta värvi graanulid, millest põhiliselt toodetakse prügikotte.

Foto:

FOTO: Eesti Pakendiringlus

Kuhu läheb kile pärast sorteerimistehast?

Kilegraanulid pakitakse suurtesse kottidesse ja transporditakse kilematerjale tootvatesse ettevõtetesse. Eestis, Leedus ja Soomes toodetakse neist pakkekilet, kattekilet ning prügikotte.

Kile on väärtuslik tooraine, millest lisaks uuele kilepakendile saab toota kangast ja mööblit. Kile teeb väärtuslikuks selle lihtne käitlemine nii granuleerimisel kui ka uue toote sulatamisel. Paljud pakendiettevõtted teenivad kilejäätmete süsteemse kogumisega raha.

Uute pakendite valmistamine uuest toorainest on palju kallim ja energiamahukam kui ümbertöödeldud kilest. Pakendijäätmete käitlemise hind on juba toote ostuhinda sisse arvestatud. Visates pakendid prügimäele, maksame nende käitlemise eest topelt, sest lisa tuleb maksta olmejäätmete äraveo ja käitlemise eest. Pakendite viimine avalikesse pakendikonteineritesse on tasuta.

Igal aastal kogub Eesti Pakendiringlus üle 40 000 tonni pakendijäätmeid. Kogutud pakendid viiakse Maardu sorteerimistehasesse. Pakendiringlus on paigaldanud üle Eesti 2173 kogumiskonteinerit, millest plast- ja segapakendi konteinereid on 1216.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles