Kümme viisi, kuidas restoran menüü abil kliendiga manipuleerib

FOTO: Panther Media/Scanpix

Restoranid võivad sageli koostada oma menüüd selliselt, et tellid rohkem süüa kui tegelikult tahaksid või muudad meelt, kui kuuled mõnest eksootilisest (ja kallist) roast.

Sealjuures leidub kümme psühholoogilist nippi, mida toidukohad kasutavad klientidega manipuleerimiseks, vahendab Business Insider.

Nad ei kasuta valuutamärke. Nii mõneski menüüs on toidu maksumus kirja pandud ainuüksi numbriga. Kui numbri taga oleks kirjas näiteks euro või dollari märk, tuletaks see kliendile koheselt meelde, et nad kulutavad selle peale raha. Kliendid kulutavad ka siis vähem, kui menüüs on sõnadega kirjas «kümme eurot», sest euro viib mõtted kohe rahakotile.

Nad trikitavad numbritega. Menüükoostajad tunnistavad, et toitude maksumuseks märgitakse sagedamini näiteks 5,99 euro asemel 5,95 eurot, kuna viimane tundub kliendile visuaalselt hinnasõbralikum. Samas koostavad mitmed söögikohad menüüd ainuüksi täisarvuliste hindadega, mis teeb menüü lihtsamaks ja selgemaks.

Nad kasutavad ohtralt toitu kirjeldavaid sõnu. Uuringud on näidanud, et ilusamalt kirjeldatud toitude nimed on klientidele atraktiivsemad. Kas valiksid menüüst pigem peakoka käsitööna valminud suussulavad šokolaaditrühvlid või lihtsalt šokolaaditrühvlid? Toitude tellimine võib selle nipiga kasvada lausa veerandi võrra.

Nad lähendavad toitu pereväärtustele. Toidunimedele lisab nostalgiahõngu ja atraktiivsust seos mõne lähisugulasega, näiteks Vanaema pannkoogid koduse moosiga või Tädi Anna kuulus kartulisalat.

Nad kasutavad etnilisi sõnu, et toit tunduks autentsem. Kui pakutava toidu nimes sisaldub näiteks mõni etnilise või geograafilise päritoluga sõna – näiteks viide Itaalia piirkonnale, kus toidu koostisosa pärit on -, köidab see samuti klientide meeli ning tähelepanu.

Nad pööravad tähelepanu visuaalile. Kui toidu nimi on menüüs paksus kirjas, värviline või on selle juurde lisatud foto, mõjub see palju erilisemalt kui teised toidud. Samas kipuvad tipptasemel restoranid seda nippi vältima, kuna see võib mõjuda maitsetult.

Nad mängivad portsjonite suurusega. Näiteks on menüüs suur ja väike portsjon samast toidust. Kuigi kliendil pole aimugi, kui toitev on väike portsjon, valib ta pigem selle, kuna leiab sel olevat mõistliku hinna. Klient ei pruugi aga taibata, et see ongi restorani strateegia näidata madalamat hinda kallimaga võrreldes suurepärasena. Väike portsjon ei pruugi aga kõhtu täita ning oled sunnitud tellima veel ühe salati või magustoidu, mis algselt plaanis polnud.

Nad analüüsivad inimeste lugemismustreid. Uuringute kohaselt valib kolmandik klientidest esimese toidu menüüst, mis nende pilku köidab. Seepärast võib menüü koostaja paigutada kõige kasumlikumad toidud lehe ülemisse paremasse serva, kust see kindlasti inimesele silma jääb. Kui inimene siiski vaatab kogu menüü (mitu korda) läbi, jäävad talle rohkem meelde esimesena loetud toidud, mistõttu märgitakse kallimad toidud enne soodsamaid.

Nad piiravad kliendi valikuid. Optimaalne menüüvalik sisaldab ühes kategoorias kuut toitu kiirtoidukohtades ning kümmet peenemates restoranides. See vähendab ühtlasi aega, mille klient kulutab valiku tegemiseks ning säästab ka köögipoolt veidikesest vaevast.

Nad loovad meeleolu raha kulutamiseks. Paljudes restoranides mängib taustaks klassikaline muusika, mis paneb kliendid tundma end erilise ja jõukamana ning soodustab suurema tellimuse tegemist. Sealjuures söögikohas mängival popmuusikal on pigem vastupidine efekt.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back