Poekette vallutab keskkonnasõbralik mõtteviis

Õhukesi kilekotte võib koju märkamatult palju tekkida.

FOTO: SCANPIX

Suuremad poeketid püüavad leida keskkonnasõbralikke alternatiive nii suurtele kui väikestele kilekottidele, et suunata tarbijaid keskkonnasõbralikumaid valikuid tegema.

Biolagunevad õhukesed kilekotid võttis hiljuti kasutusele Selver oma suuremates kauplustes. Selveri juhatuse liikme Kristi Lombi sõnul saabusid biolagunevad puuviljakotid Selveri hüpermarketitesse juulikuu keskel.

«Arvestades läbipaistvate kilekottide suurt hulka ning nende kahjulikku mõju keskkonnale leidsime, et soovime pakkuda kliendile ka loodussõbralikumat lahendust. Esimese sammuna võtsime müüki korduvkasutatavad puu-ja juurviljavõrgud kuid kuna tihti võivad need koju ununeda, siis soovisime pakkuda n-ö ühekordset, kuid see-eest loodussõbralikku alternatiivi,» selgitas Lomp.

Selveris müüdavad biolagunevad puuviljakotid on valmistatud sajaprotsendiliselt biolagunevast kartuli-või maisitärklisest. Kotid on komposteeritavad ning neid võib paigutada koos biojäätmetega biojäätmete konteinerisse. Lagunemine sõltub suuresti tootele avalduvatest tingimustest (sh temperatuur, niiskus jms). Ideaalsetest komposteerimistingimustes laguneb toode täielikult kuni kahe kuuga.

Kotid on Lombi kinnitusel leidnud ostjate seas sooja vastuvõtu. Klientide vastuvõtust sõltub, kas need laiendatakse valikusse kõikidele poodidele ning kas kotid jäävad kauemaks ajaks tootevalikusse.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Marika Sihi sõnul saab biolagunevateks kilekotte lugeda siis, kui need vastavad standardile (EVS-EN 13432:2003).

«Selleks, et saaks öelda, kas kilekott on biolagunev või mitte, on ette nähtud mitmed testid, millest üks on lõhustumise test. Kilekotti loetakse biolagunevaks siis, kui see lõhustub 12 nädala jooksul aeroobselt kompostides 90 protsendi ulatuses. Sellised testid viiakse läbi vastavalt tunnustatud kompostimistehnoloogiatele,» kirjeldas Siht.

Samuti on standardis ära toodud pakendis sisalduva orgaanilise aine taaskasutuskõlbulikkuse hindamine ja pakendimaterjali osiste identifitseerimine. Määratakse, kas osised on teadaolevalt bioloogilise töötlemise protsessis keskkonnale kahjulikud või võivad need selleks muutuda. Lisaks määratakse ka raskemetallide sisaldus. Kui need näitajad ei vasta normidele, siis sellised plastkotid ei vasta standardi nõuetele ja need ei ole biolagunevad kotid.

Õhukese kilekoti alternatiivina pakutakse Rimi ja Coopi kauplustes korduvkasutatavaiv võrkkotte. «Oleme seda meelt, et muuta oleks vaja mõtteviisi: korduvkasutamine peaks ka ostukottide puhul saama eelistuseks. Praegu saab klient liialt lihtsalt valida loodusele kahjuliku kilekoti,» avaldas Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido lisas, et võrreldes 2015.aasta I poolaastaga on selle aasta I poolaastal tasuta plastkottide kasutus vähenenud kuus protsenti, samas paberkottide kasutus on kahekordistunud. ڲOleme Konsumites ja Maksimarketites toonud müügile Hug-Bag võrkkotid puuviljadele, mille eesmärk on vähendada plastkottide kasutust,» märkis ta.

Kui klient kasutab Coopi kaupluses Nutikassat, saab ta seal veel ühe võimalusena kasutada korduvkasutatavat Nutikassa ostukotti, mida saab kinnitada ostukärusse selliselt, et kõik tooted saab riiulilt võttes skaneerida ning ostukärus asuvasse ostukotti asetada. Hiljem makseterminali juures ei ole vaja tooteid uuesti välja laduda, vaid piisab puldi tagastusest ning ostu eest tasumisel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles