Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esimest korda üle 700 000 (1)
12. august 2016, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu teises kvartalis tõusis tööturul aktiivsete inimeste määr ehk hõivatute ja töötute summa esimest korda üle 700 000, teatas statistikaamet.
2016. aasta teises kvartalis oli töötuse määr 6,5 protsenti ning tööhõive määr 66,9 protsenti. Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui möödunud aasta teises kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000.
Kui tööealiste inimeste (15–74-aastased) arv jätkas aeglast vähenemist, siis aktiivsus tööturul liikus jätkuvalt vastupidises suunas. Teises kvartalis oli nii tööhõive määr (66,9 protsenti) kui ka tööjõus osalemise määr (71,5 protsenti) viimase 20 aasta kõrgeim. Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esimest korda üle 700 000 ning oli hinnanguliselt 702 000.
Tingimustes, kus tööealine elanikkond kahaneb, saab tööturul aktiivsete inimeste arv kasvada vaid seni tööturul mitteaktiivsete arvelt. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga vähenes tööturul mitteaktiivsete inimeste arv ligi 20 000 inimese võrra ning oli tänavu teises kvartalis hinnanguliselt 280 000.
Töötuslõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel vähenes
Suurima panuse tööhõive määra tõusu andsid vanemaealised (50–74-aastased). Tööhõive määr tõusis nii meeste kui ka naiste seas, kuid naised andsid kõigis vanuserühmades kasvu suurema panuse. Tööhõive määr tõusis nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas.
Töötuslõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel vähenes, kuna mitte-eestlaste töötuse määr langes ja eestlaste oma tõusis. Eestlaste töötuse määr oli teises kvartalis 5,8 protsenti ning mitte-eestlastel 8 protsenti.
Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga paranenud hõivenäitajate kujunemisel võisid olulist rolli mängida naiste pensioniea tõus poole aasta võrra, töövõimereform ning hoolimata oma mõõdukusest ka plusspoolel olev majanduskasv.