Sotsiaalministeerium tahab muuta puhkuste süsteemi

Ema ja laps.

FOTO: caro

Vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi tänapäevastamisel on sotsiaalministeeriumi jaoks paindlikkus üheks tähtsaimaks märksõnaks.

Majandusliku kindlustunde kõrval on oluline, et perepoliitika pakuks võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks ning vastaks nii lapsevanemate vajadustele kui tänapäevasele töökorraldusele, vahendab sotsiaalministeeriumi blogis laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Teooriad, mille kohaselt takistab naiste suurem osalus tööelus laste saamist, on praktikas ammu ümber lükatud ning kõrgem sündimus on riikides, kus läbi paindliku töökorralduse, kvaliteetse lapsehoiu ning nüüdisaegse puhkuste ja hüvitiste süsteemi on peredele loodud head võimalused nii tööd teha kui pereelu elada.

Euroopa kõrgeima sündimuse ja samas ka kõrge tööhõive näitajate poolest on eeskujuks eelkõige Põhjamaad, kes on loonud vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, mis annab vanematele erinevaid võimalusi kombineerida töö- ja puhkeaega.

«Näiteks saab Taanis, Norras ja Rootsis kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist, vanemad saavad olla puhkusel nii üheaegselt kui eraldi, osa hüvitisest on võimalik säilitada hilisemaks perioodiks, samuti on võimalus valida madalamalt hüvitatud pikema puhkuseperioodi ja kõrgemalt hüvitatud lühema puhkuseperioodi vahel,» sõnas Vseviov.

Eesti praegune vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteem annab peredele vähe valikuvõimalusi ega toeta alati vanema paindlikku osalust tööturul.

«Euroopa komisjoni direktiiv ütleb, et rasedatele ja äsja sünnitanud naistele tuleb anda vähemalt 14 nädalat puhkust, millest kaks nädalat peab olema kaetud töötamise keeluga. Eestis ei ole aga lubatud 140-päevase rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal töötada, kuna õiguslikult käsitletakse seda perioodi ajutise töövõimetusena,» selgitas Vseviov.

Kuigi seaduse kohaselt on ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal tervisest tulenevate piirangute tõttu töövõimetu, siis Vseviovi sõnul tänapäevased arusaamad ja töö tegemise võimalused sellist lähenemist ei toeta ning paljud lapseootel naised on võimelised ja ka tahavad tööd teha.

Teiseks, on Vseviovi sõnul erinevate lapsepuhkuste pikkused praegu seaduses välja toodud kas töö- või kalendripäevade ulatuses, aga praktikas on tööpäevade arvestamine eri töövormide tõttu keeruline.

Kolmandaks, ei ole peredel praegu võimalik kombineerida vanemate samaaegset osakoormusega töötamist ja puhkusel olemist.

Vseviovi sõnul võiks aga uus vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem olla selline, mis võimaldab kasutada vanemapuhkusi ja nendega kaasnevaid hüvitisi paindlikult ning on lihtsasti mõistetav ja eesmärgipärane.

 «Töötamise seisukohast peame oluliseks, et vanemahüvitist saaks kasutada paindlikult perele sobival ajahetkel nii ühe perioodina kui ka osadena kolme aasta jooksul,» sõnas Vseviov.

Lisaks praegu juba olemasolevale töötamise võimalusele oleks Vseviovi sõnul mõistlik võimaldada vanematele järgmist:

1) osakoormusega töötamist vanemahüvitise saamise ajal selliselt, et proportsionaalselt on võimalik pikendada hüvitisega kaetud puhkuseperioodi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni; ja 2) osakoormusega töötamist vanemahüvitise saamise ajal selliselt, et puhkust ja hüvitist on võimalik jagada mõlema vanema vahel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back