Uue kooliaasta eel: hea teada laste ja nutiseadmete kohta

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kool algab!
Kool algab! Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kuna nutiseadmed mängivad olulist rolli nii kooli-, töö- kui eraelus, on uue kooliaasta hakul sobiv üle käia ekspertide soovitused ja tähelepanekud, mis seotud nutimaailma ja lastega. 

Lapsevanema roll tänases maailmas nõuab kõigele muule ka kursis olemist sellega, millist mõju avaldab kiiresti arenev nutimaailm lastele. Küsimusi ja teemasid on selles vaates kuhjaga: Mida tähendab mõistlik nutiseadmete kasutamine? Kas ja kui palju peaks lapse nutiseadmete kasutamist piirama? Milline on kõige selle juures kooli roll? Ning mida lapsed ise asjast arvavad?

Kui alustada sellest, millal on üldse õige aeg lapsele nutiseadet tutvustada, siis Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinteri hinnangul võiks sellega oodata vähemalt teise eluaastani. Samas tõi ta välja huvitava tendentsi: kõige rohkem ei muretse laste nutiseadmete kasutamise pärast mitte lapsevanemad või õpetajad, vaid hoopis lastearstid ja -psühhiaatrid.

Telia Eesti digitaalsete ärikeskkondade osakonna juht Martin Mürk lisas, et kuigi ta toetab kindlalt nutiseadmete maailma, on just väikemate laste puhul oluline piirata nutiseadme kasutamise aega. Kui rääkida koolieelikutest, siis selles vanuses on peamisteks nutitegevusteks mängimine ja multimeedia kasutamine ehk peaasjalikult videote vaatamine. Samas tõi Mürk näite, et kui Rio olümpiamängudel toimusid teleris vehklemise ülekanded, suundusid lapsed selle mõjul otsima nutiseadmesse sobivaid vehklemise mänge.

Tema hinnangul annab kooliteed alustava lapse nutiseade südamerahu eelkõige lapsevanematele, kes saavad näiteks M.ELU äpi vahendusel mugavalt jälgida, kas laps on veel koolis, teel trenni või koju.

Ka Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piiburi arvates ei ole nutiseade iseenesest kurjast ning inimese põhiolemus nutiseadmete kasutamisest ei muutu, kuna inimesed tahavad ja vajavad ka näost-näkku suhtlemist. Pigem on küsimus selles, mida laps seadmega teeb - milliseid lehekülgi külastab ja kas seadme kasutamisest sünnib tema jaoks ka midagi kasulikku. Tema hinnangul peitub nutiseadmete kasutamise probleem koolikeskkonnas pigem selles, et õpilased ei soovi nutiseadmes teha seda, mida õpetaja palub.

Kristi Vinteri sõnul ongi nutiseade õppimist toetav vahend, kuid ainult sellisel juhul kui see on seotud praktiliste tegevuste ja pärismaailmaga. Samas on nutiseadmete kasutamisega otseselt seotud näiteks tähelepanuhäired ja bipolaarsed meeleoluhäired, mis nutiseadmete kasutamise kasvuga on samuti suurenenud. Lisaks tõstatab ta küsimuse, kas nutiseade võib ühel hetkel saada vahendiks, mis segab keskendumist.

Sellele küsimusele oskab vastata Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Kaisa Kask, kes leiab, et nutiseade segab päris kindlasti keskendumist. Samuti lähevad siinkohal lahku õpilase ja koolidirektori arvamused. Nimelt leiab Tõnu Piibur, et nende õpilaste peale, kes tunnis tähele ei pane, istuvad oma nutiseadmes ja kedagi ei sega, sajab mingilgi määral «hariduse vihma». Kask sellega ei nõustu, kuna nutiseadet vaadates ollakse täiesti välja lülitatud ning «hariduse vihm» jääb nendel õppuritel saamata.

Rääkides koolikeskkonnast leiab Kask, et õpetajad jagunevad laias laastus kaheks – on neid, kes soovivad uusi lahendusi proovida ja ka neid, kes ei soovi midagi muuta, kuna «alati on nii tehtud». Tema hinnangul oleks igasse tundi hea kas või 5-10 minutit nutiseadmeid integreerida. Piibur toob omalt poolt näite Viljandimaa koolist, kus kõik telefonid korjati klassiruumi ukse kõrval rippuvatesse tikitud taskutesse. Samas leiab ta, et kui tikkimisoskuse suurenemine välja jätta, on see siiski pisut imelik lahendus.

Kristi Vinter usub, et kui nutiseadmed õiget moodi enda kasuks tööle panna, kaob ka vajadus neid tunni alguses kokku korjata. Kui seda aga ei suudeta, on kokku korjamine jällegi vajalik.

Mürk leiab, et peamiseks küsimuseks on see, kui palju on mõistlik lapsel nutiseadet kasutada. Nimelt on tähele pandud, et pikemal nutiseadme kasutamisel muutuvad lapsed närvilisemaks.

«Nutiseadmed on ikkagi vaid vahend ja oluline on sisu, mida laps sealt tarbib. Siit ka soovitus lapsevanematele: tehke endale selgeks ja uurige  koos lapsega, millised on rakenduste ja meedia sisu, mida laps nutiseadmes tarbib,» märkis Mürk. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles