Lastele suunatud reklaamikampaania eetilisus tekitab küsimusi

50-eurot on koolilapse jaoks suur summa.

FOTO: SCANPIX

Eesti suurima jaekaupluste keti taskurahakampaania tekitas ühe koolijütsi vanemas kõhklusi, kui eetiline selline samm ikkagi on, sest võitja n-ö tehakse poe kliendiks. Lastekaitsjate arvates aitab selline kampaania võidelda vaesusega.

«Bussipeatused on täis Coopi koolikampaania plakateid ja reklaamitegijate kiituseks tuleb öelda, et sihtgruppi on hästi tabatud. Ka minu  juntsu nõudis, et kooliasju tuleb minna just sinna poodi ostma, sest siis ei pea mina talle enam taskuraha andma,» kirjutas üks Postimehe tarbijatoimetuse poole pöördunud kaheksa-aastase poisi ema.

Naise sõnul uuris ta firma kodulehelt, mis kampaaniaga on tegu ja avastas, et sellega püütakse lapsi n-ö ühepoekliendiks kinnistada. «Pood lubab anda võitnud lapsele iga kuu 50 eurot taskuraha, aga see kantakse poe kliendikaardile. Jah, neist poodidest saab selle kaardiga võidu ka sulas kätte, aga minu hinnangul on selline laste kinnistamine ühe poe klientideks ebaeetiline,» oli ema nördinud.

Coopi koolikampaania reklaam Raudalus.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/

Coopi pressiesindaja Martin Miido sõnul on Postimees esimene, kes taolise murega poe poole on pöördunud. «Iga kampaania eesmärk on püüda tähelepanu ning kutsuda tarbijaid oma kauplusesse. Sama eesmärki täidab seegi,» ütles Miido. Kuna koolikaarti saab kasutada maksevahendina kõigis Coopi  kauplustes ning  e-poes, võtta ketikauplustest välja sularahana, siis ei ole Miido sõnul tegemist tüüpilise ettevõtte logo kandva auhinnaga. «See annab võitjale vaba valiku, kas ja mida auhinnaga peale hakata,» lisas ta.

Kampaania aitab võidelda vaesusega

Kuna alla 18-aastasel (Koolikampaania – toim) osalejal on nõutav seadusliku esindaja nimi ja nõusolek ning auhinnaraha üleandmisel sõlmitakse Coop Koolikaardina leping tema seadusliku esindajaga, siis seetõttu ei  saa lastekaitse liidu hinnangul nimetatud reklaami käsitleda  otseselt lapsele suunatud reklaamina.

«Meie hinnangul on kampaania kooskõlas lastekaitseseadusega, mille kohaselt lasub lapsevanemal vastutus lapse rahaliste tehingute eest,» kinnitas liidu kommunikatsioonijuht Grete Landson.

Kuna tegu on üleriigilise poeketiga ja nende koolikaarti saab kasutada maksevahendina kõigis keti kauplustes, internetipoes või võtta välja sularahana kauplustest, siis on liidu hinnangul võidu kasutamisvõimalused laialdased. «Kuna kulutusi ei kaasne ka koolikaardi vormistamisel ja kasutamisel  ja Coop Eesti tasub ka auhindadega seotud riiklikud maksud, leiab lastekaitse liit Koolikaardi kampaania olevat kooskõlas laste huvidega,» seisab vastuses.

Olukorras, kus iga viies laps elab suhtelises vaesuses, on lastekaitse liidu arvates igati tervitatavad eraettevõtjate püüdlused olukorda parandada.

Tarbijakaitse vajab lisaaega

«Oleme esmase pilgu peale heitnud ning selle põhjal saame öelda, et kuivõrd kampaania sihtgrupp on keskmisest haavatavam ning olukord ja kampaania tingimused hõlmavad nii tarbijakaitseseadust (ebaausad kauplemisvõtted), reklaamiseadust (lastele suunatud reklaam) kui ka tsiviilseaduse üldosaseadust (alaealised tehingu osapoolena), siis enne lõpliku hinnangu andmist on vaja veidi rohkem aega ja infot,» ütles tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski.

Tema sõnul on seni tegelikult enim probleeme tekitanud nõue, mille kohaselt on reklaamis keelatud lastele suunatud üleskutse osta reklaamitud kaupa või teenust või veenda vanemaid või teisi täiskasvanuid seda tegema. «Hindamine, kas tegemist on lastele suunatud reklaamides keelatud pöördumisega või mitte, on alati juhtumipõhine ning arvestada tuleb kogu reklaami konteksti koosmõjus tekstilise osaga,» täpsustas Turetski.

Ta lisas, et kindlasti tasub  reklaamis vältida üleskutseid tegevustele, mis seonduvad kauba/teenuse ostmisega.  Tarbijakampaaniate tekst on mõistlik koostada võimalikult neutraalne ning püüda see suunata pigem lapsevanemale.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles