Elamukrundi hindades peituvad sageli varjatud tasud

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu

Kinnisvaraturul müüakse väga erineva hinna ja kvaliteediga elamukrunte. Kuigi esmapilgul võib mõni maatükk tunduda soodne, siis võivad sellele hiljem lisanduda kõrged tasud, millest maaomanikel esiti aimugi polnud.

Brave Capital juhatuse liige ja Veskimöldre elamukvartali arendaja Veljo Kuuse sõnul toimetavad turul mitmed arendajad, kelle lõppeesmärk on ühine – nad kõik tahavad oma toote maha müüa.

«Meetodid on erinevad - vähesed arendavad täisväärtusliku elukeskkonda, kuid paljud müüvad lihtsalt maalappe. Nende viimaste puhul tasubki olla ettevaatlik ja veenduda, et ostetud maatüki elamiskõlblikuks muutmisel ei kuluks teist samapalju juurde,» ütles ta.

Mille järgi siis kinnistut valida?

  • Liitumised. Kuigi vett saab ka oma puurkaevust ja solki suunata mahutisse, siis lõppkokkuvõttes võib süsteemide väljaehitamine ja haldamine osutuda oluliselt kallimaks, kui on kõigi liitumistega krundil.

    Elamukrundil võiks olla liitumine vähemasti trenaaži, elektri ja veega. Isegi kui juhtmed või torud on veetud, tasub uurida, kas sinna midagi ka tuleb. Kontrollige, kas kommunikatsioonid on toodud krundi piirile ja kas nende eest on makstud. Ei oleks esmakordne, kui kaablid on veetud, aga kohaliku alajaamaga ühendamata. Viimane aga maksab tublisti.
     
  • Küte. Kõige lihtsam on kütta hoonet elektriga, aga see on kallis. Teine lihtne variant on gaas. Gaas on konkurentsivõimeline nii maa- kui õhksoojusküttega. Gaasi eeliseks on ka see, et ahjud on sageli väga töökindlad ja võtavad vähe ruumi.

    Maa- ja õhksoojusküttega tuleb silmas pidada, et kui tulevad külmad talved, siis on tegemist sisuliselt elektriküttega. Ühe kuu arved võivad näiteks 150 ruutmeetrise maja puhul olla kuni 300 eurot kuus. Lisaks vajab maaküte suurt krunti ja arvestada tuleb sellega, et krunt kaevatakse suures mahus üles, mis võib omakorda haljastuse kallimaks muuta. Kõrghaljastusega kruntidel on aga maakütet teha praktiliselt võimatu.
     
  • Teed. Buumiaegadel kerkisid põldudele mitmed arendused, mille infrastruktuur oli täiesti läbimõtlemata. Neid on veel tänagi. Uhked majad kerkivad, aga tee on aukus ja porine.

    Uuri, kas tänavad asfalteeritakse? Ja kui asfalteeritakse, siis kuidas tehakse tee põhi ja mitu katet pannakse? Ühe kihiga asfalt on pärast raskete masinate ülesõitu aukus nagu sõelapõhi. Tee parandamine on väga kulukas. Lisaks kontrollige, kas on planeeritud ka kergliiklusteed.
     
  • Keskkond. Kas piirkonnas on koolid, lasteaiad, tankla ja poed? Aga terviserajad ja tänavavalgustus? Väiksed arendused surutakse tavaliselt võõrasse keskkonda ja puudub ühtne ökosüsteem. Suuremad elamuarendused saavad keskkonda oluliselt rohkem suunata.

    Teine aspekt keskkonna valikul on ilu. Ilu on maitse küsimus - mõnele meeldib meri, teisele mets. Merelähedaste kruntide puhul tuleb aga arvestada suuremate küttekuludega, sageli on seal ka külmem ja tuulisem.
     
  • Ehitusalune pind ja asjaajamine. Kontrolli üle, kui suur on krundile määratud ehitusalune pind. Teiseks uuri, kas ehitusele on veel mingisuguseid piiranguid (maja kõrgus, nõuded katusele, aia kõrgus jms). Kolmandaks, kas arendaja aitab sind maja projekteerimise ja ehitusloa taotluse vormistamisega? See on kõik lisaaeg näiteks oma pere ja vabaaja arvelt.
     
  • Transport. Kaua sõidab linna? Kas liigub ühistransport? Need on väga olulised küsimused, millele pöörata tähelepanu. Näiteks Tallinna lähedaste arenduste puhul tasub kindlasti vaadata, mitut alternatiivi pidi on võimalik kesklinna sõita. Kui üks tee on remondis või umbes, saab kasutada teist alternatiivi.

    Kooliealiste laste puhul on ühistranspordi olemasolu määrav, sest kool lõppeb varem kui tööpäev ning ükski lapsevanem ei tahaks, et nende lapsed peaksid kuskil linnapeal aega surnuks lööma kuni vanemad saavad koju viia. Ega ka lastele «taksojuhiks» olemine väga meeldiv ei ole.
     
  • Privaatsus. Kui tahate privaatsust, siis võiks krundi suurus olla vähemalt 1500 ruutmeetrit.
     
  • Side ja side kvaliteet. Side võimalus tähendab seda, et iga krunt saab soovi korral liituda ükskõik millise operaatoriga. Paljudel arendustel selline võimalus puudub.

Elukoha valimisel loeb sageli emotsioon, mis kliendil koha suhtes tekib, seega on soovitatav alati nendele punktidele mõelda. Kui ostate elamukrundi, siis käige ka teistes arendustes vaatamas, õhku nuusutamas ja võrrelge, mis on tehtud teisiti - mis paremini, mis halvemini.

Tee oma otsus teadlikult ja uuri, mis sisaldub krundi hinnas. Turul on palju arendajaid, kes pakuvad odavaid krunte, kuid sageli puuduvad vajalikud liitumised. Need võivad aga omanikule maksma minna kuni 30 - 40 tuhat eurot lisaks soetatud krundi hinnale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles