Toiduliit: suhkrumaksu kehtestamine haigekassa eelarveaukude lappimiseks on küüniline

  • Suhkrumaksu kehtestamisel kallineksid kõik seda sisaldavad toiduained.
  • Importkaup jääks hinnatõusust puutumata.
  • Toitumisteadlased: toiduainete heaks ja halvaks lahterdamine pole lahendus.

FOTO: Philip Toscano/PA Wire/Press Association Images

Toiduliit avaldas arvamust, et kui minister Ossinovski välja pakutud suhkrumaksu on vaja haigekassa eelarveaukude lappimiseks, siis tuleks see ka välja öelda.

Haigekassa puudujäägi peavad kinni maksma Eesti inimesed, kui Ossinovski plaan suhkrumaks kehtestada ka ellu viiakse, teatas toiduliidu juhataja Sirje Potisepp pressiteate vahendusel. Vastavalt ELi seadustele ei saa tema väitel maksu kehtestada valitud toodetele, vaid ainult toorainele, mis muudaks kallimaks kõik suhkrut sisaldavad toiduained.

Toiduliit leiab, et olukorras, kus haigekassa on teinud miljonite ulatuses kulutusi C-hepatiidi raviks ning eelarve vajab kiireid lisaressursse, on küüniline viidata eesmärgile hakata kähku inimeste tervisenäitajate ja suhkru tarbimise vähendamisega tegelema.

Teiste riikide eeskuju on näidanud, et inimeste tervisenäitajad suhkrumaksust paremaks ei muutu, vaid inimesed leiavad taskukohasemad alternatiivid.

Mitmed toitumisteadlased on öelnud, et pole olemas häid ja halbu toite, vaid mõõdukas ja liigne tarbimine. Samas on sotsiaalministeerium võtnud lähenemise, mis proovib just nii toidukaupu headeks ja halbadeks lahterdama asuda.

Toidumaksude teema püstitati ootamatult sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toitumise ja liikumise rohelise raamatu lõplikus mustandis eelmise aasta lõpus. Teema oli ka töögrupile üllatuseks sisse pandud, sest varem oli otsus, et toidumaksud kui ebaefektiivne meede tervise seisukohalt ei ole mõistlik.

Toiduliit tutvustas korduvalt oma ettepanekuid sotsiaalministeeriumi kokku kutsutud toitumise ja liikumise rohelise raamatu töögrupis, kuid neid ignoreeriti. Liit pöördus ettepanekutega ka ministri poole, kuid üsna kiiresti tehti selgeks, et alternatiive ei kavatsetagi kaaluda ning suhkrumaks tuleb niikuinii.

Liidu kinnitusel on oluline mõista, et vastavalt ELi õigusele ei saa magusamaksu kehtestada ainult magustatud jookidele ehk valitud toiduainetele. Maksustada saab toiduaine koostisosa ehk suhkrut. Kuna suhkrut sisaldab mõningal määral väga suur hulk toiduaineid (leib, kohupiim, lihamarinaadid), siis muutuks kallimaks märkimisväärne osa igapäevasest toidulauast. Olukorras, kus iga viies laps elab vaesusriski piiril, on toidu hinnataseme tõus lubamatu.

Teise põhjusena tõi liit välja, et toidumaksude rakendamine toob kaasa keerulise reguleerimismehhanismi. Tekib palju maksude vältimise võimalusi ja optimeerimisi, mis asja eesmärgist pigem kaugemale viivad. Suurbritannias tehti analüüs, et 20-protsendilise toidumaksu kehtestamine limonaadidele vähendaks Londonis tervishoiukulusid 39 miljoni naela võrra, kuid see tähendab ka seda, et londonlased jääksid 2,6 miljardi võrra vaesemaks puhtalt maksude haldamiskulude tõttu.

Kolmandaks muudab tooraine ehk suhkru, soola vms maksustamine kallimaks ainult kodumaised tooted. Samal ajal on poelettidel importtooteid, mis hakkavad pakkuma tarbijale odavamat alternatiivi. Kuniks on saadaval taskukohasemad alternatiivid, ei saa toidumaksu kehtestamine olla efektiivseks vahendiks ülekaalulisusega võitlemisel ning tarbimisharjumuste muutmisel. Taani puhul on reaalne näide, kus rasvamaksu ja karastusjookide aktsiisi kehtestamise tulemusel suurenes piiriülene kaubandus, riik kaotas loodetud maksutulu, samas suurenes riigi halduskoormus ning suurenenud toiduhindadest kannatasid kõige enam madala sissetulekuga tarbijad.

Neljandaks märgib toiduliit, et sisuliselt Eestis juba on toidumaks. Paljudes riikides on toiduainete käibemaks oluliselt madalam kui Eestis (20 protsenti). Näiteks Soomes 14, Hollandis 6, Austrias 10, Saksamaal 7, Iirimaal 0 protsenti.

On ka ohtralt näiteid, kus maksu kehtestamine on vähendanud ühe või teise toote tarbimist, mis samas ei analüüsi, kuidas see mõjutas inimeste tervisenäitajaid või nende menüüd. Asjaolu, et karastusjookide maks on kusagil vähendanud tarbimist, ei tähenda, et samal ajal ei kasvanud mahlajookide või maitsestatud jookide tarbimine ning on seega sisutühi argument.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles