Ministeerium selgitab: suhkrumaks on vaid üks võimalik abinõu

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suhkrumaks puudutab eelkõige magustatud jooke.
Suhkrumaks puudutab eelkõige magustatud jooke. Foto: Liis Treimann

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski poolt välja pakutud suhkrumaks rahvatervise parandamiseks on saanud toidutootjatelt palju kriitikat ning kohati ennatlikke järeldusi. Ministeerium rõhutab, et kuna ülekaalulisuse probleem on tõsine, vajab see kiirelt ning mitmete meetmete abil lahendamist.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer kinnitas, et suhkrut sisaldavate jookide võimalik maksustamine on arutluse all seoses rahvastiku tervise edendamisega.

«Ülekaalulisust mõjutavad mitmed tegurid, kuid uuringutes on leitud, et suhkruga magustatud jookide tarbimisel on kehakaalu kasvuga tugevam seos kui ühegi muu toidu või joogi tarbimisel,» selgitas ta, miks soovitakse maksustada esmajärjekorras suhkrujoogid.

Seetõttu oleks suhkrumaksu peamine eesmärk eelkõige motiveerida toiduainetööstusi vähendama lisatud suhkru või selle asendajate (aga ka soola ning rasva) sisaldust oma toodangus.

Sotsiaalministeeriumil on koostöös maailma tervishoiuorganisatsiooniga valmimas tõenduspõhisuse ülevaade suhkruga magustatud (glükoos, fruktoos, sahharoos, suhkruasendajad jm) jookide tarbimisest ja sellest põhjustatud tervisekahjude vähendamise võimalustest maailmas. Ülevaate avalikustamine on kavas oktoobri alguses.

Paralleelselt käib töö ka toitumise ja liikumise rohelise raamatuga, mis käsitleb juba võimalikke meetmeid Eesti kontekstis ning peaks valmima ja minema avalikule arutelule lähikuudel.

Ka rohelise raamatu töögrupis on räägitud suhkrut sisaldavate toodete maksustamisest kui ühest võimalikust meetmest, millele lisanduvad näiteks turunduse, teavituse (sealhulgas koolides ja lasteasutustes) ja tervisesektori nõustamise teenuste laiendamise meetmed.

«Tõsi, töögrupis on neil teemadel erinevaid arvamusi, mis on ka igati mõistetav, arvestades, millised huvigrupid on töörühmas esindatud,» lisas Volmer.

2015. aastal oli haigekassa andmetel ülemäärase kehakaaluga 11,7 protsenti kooliõpilastest ning täiskasvanutest enam kui pooled. Seega on Volmeri kinnitusel probleem tõsine ja vajab tähelepanu nii avalikkuse, riigi kui ka toiduainetööstuse poolt.

Sotsiaalministeerium tegeleb teema analüüsimisega ning on seisukohal, et tulemuslikuks poliitikaks rahvatervise parandamise nimel on vaja erinevate meetmete kombinatsiooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles