Viis punkti, mida ahju kütmisel meeles pidada
15. september 2016, 17:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel on tänavu alguse saanud üle 60 tulekahju, neis hukkus kuus inimest.
Eesti korstnapühkijate koja nõustaja Leo Kalme sõnul on puhastatud korstnal kaks väga olulist tulemust: esiteks tagab see oluliselt säästlikuma kütmise ning teiseks tagab see turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tulekahju tekkeks.
Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:
- Õige küttematerjal – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud küttematerjali ning mitte põletada ahjus prahti.
- Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses küttematerjali, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4-5 halgu) korraga.
- Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on energiakadu 20-40 protsenti.
- Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule puhul on energiakadu kuni 70 protsenti.
- Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).
Kurb statistika
Päästeameti andmetel on tänavu pühkimata korstnast alguse saanud 13 tulekahju, hooletusest kütteseadme kasutamisel sai alguse 48 põlengut ning need tulekahjud nõudsid ka kuus inimelu.
Kuus aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistust omav korstnapühkija.