Kai Saks: tänapäeva 69-aastane üldiselt enam töövõimeline pole

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti 50-64-aastaste inimeste tervis ja toimetulek on võrreldav 10-15 aastat vanemate inimestega paljudes teistes Euroopa riikides.
Eesti 50-64-aastaste inimeste tervis ja toimetulek on võrreldav 10-15 aastat vanemate inimestega paljudes teistes Euroopa riikides. Foto: Caro /Sven Hoffmann

Kuigi inimesed elavad järjest kauem, on elatud aastate juures kõige olulisem just tervena elatud aastad. 70. eluaastani võib 2040. aastal enamik inimesi isegi elada, kuid selles vanuses ei pruugi nad enam töövõimelised olla.

Tartu Ülikooli geriaatria dotsent Kai Saksa sõnul on eduka vananemise puhul inimene 70. eluaastani üldiselt töövõimeline. «Tänasest 69-aastastest Eestis paljud siiski pole,» tõdes dotsent.

SHARE (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) mõne aasta tagusest uuringust selgus, et Eesti 50–64-aastaste inimeste tervis ja toimetulek on võrreldav 10–15(-20) aastat vanemate inimestega paljudes teistes Euroopa riikides. See tähendab, et meie inimeste toimetulek ja tervis ei ole nii hea, kui seda on teistes Euroopa riikides.

«Selleks, et prognoosida, kui töövõimelised on 69-aastased 2040. aastal, on vaja täpsemalt analüüsida ja edaspidi jälgida tänaste 40–45-aastaste inimeste tervist ja toimetulekut,» kommenteeris Saks «Minul sellise analüüsi andmed puuduvad.»

Saks tuletab meelde, et iga inimene vananeb isemoodi. «Meie uuringud näitavad, et olulisemad probleemid on liikumisega (käte võimekus on päris hea), samuti on väga palju depressiivsust, mis jääb ka arstide poolt märkamata ja käsitlemata,»  tõdes Saks.

«Depressiivsus avaldub vanemas eas sageli kehaliste kaebustena, ka inimene ise ei pruugi täpselt aru saada, milles asi tegelikult on,» sõnas Saks. Ta lisas, et kui keha poolt olulisi muutusi ei leita, siis jääbki probleem õhku, kuid see vähendab kindlasti igasugust töövõimet või -tahet.

Kuid siiski on ka tänapäeval pensionäre, kes ka töötavad. «Tänastele 60-70 aastastele sobivad üldiselt kõik tööd, mis ei nõua väga suurt (ja äkilist) kehalist pingutust. Oluline on see, et töökeskkond oleks vanemaealiste töötamist soosiv, võimalik teha sagedasemaid puhkepause, suhtumine vanematesse inimestesse mittediskrimineeriv (samad võimalused osaleda koolitustel, ühisüritustel jmt),» tõi Saks välja.

Saksa sõnul on lisaks elatud aastate arvule ka väga tähtis nende aastate elukvaliteet. «Kui pikeneb vaid üldine elatud aastate arv, kuid mitte tervena elatud aastate arv (nagu viimastel aastatel Eestis toimunud), siis võib pensioniea pikenemine tuua uue lainena kaasa massilise töövõimetuspensionäride hulga kasvu, mis võib kokkuvõttes riigipoolseid kulutusi suurendada ning vanema elanikkonna üldist toimetulekut vähendada,» leidis Saks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles