Üha enam eestlasi kasutab mobiilset internetti

Mobiilse interneti kasutamine on hüppeliselt tõusnud.

FOTO: EDUARDO MUNOZ/REUTERS

Kodune internetiühendus oli 2016. aasta I kvartalis 86 protsendil leibkondadest, teatab statistikaamet. Suurenenud on viimase aasta jooksul enam kui viiel korral e-kaubanduse teenuseid kasutanute osatähtsus.

Jätkuvalt on kõige populaarsem internetiühendus juhtmega või juhtmevaba püsiühendus, mida kasutas 90 protsenti internetiühendusega leibkondadest. Lasteta leibkondadest oli juhtmega või juhtmevaba interneti püsiühendus 88 protsendil ja lastega leibkondadest 92 protsendil. Märgatavalt on tõusnud mobiilse internetiühenduse kasutamine. Kui 2015. aasta I kvartali seisuga oli mobiilne internet veidi enam kui pooltel internetiühendusega leibkondadel (56 protsenti), siis 2016. aasta I kvartali andmetel pisut üle kolmveerandil (78 protsenti). Juhtmega või juhtmevaba püsiühenduse kasutamine on populaarsem linnas elavates leibkondades ning mobiilse interneti kasutamine maa-asulates elavates leibkondades. Koduse internetiühenduse puudumise põhjusena nimetasid leibkonnad kõige enam vajaduse või huvi puudumist.

2016. aasta esimese kolme kuu jooksul kasutas 16–74-aastastest internetti 87 protsenti. Internetikasutajaid oli kõige rohkem 16–54-aastaste (90 protsenti) ja kõige vähem 55–74-aastaste hulgas (65 protsenti). Alg- või põhihariduse omandanutest kasutas internetti seitse ning kõrghariduse omandanutest üheksa inimest kümnest.

16–74-aastasest internetikasutajast kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul pangatoiminguteks, ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, e-posti kasutamiseks ning toodete ja teenuste kohta info otsimiseks üheksa inimest kümnest. Internetis kuulas muusikat 64 protsenti ning vaatas mõnda telesaadet (sh otseülekanded ja järelvaatamised) 43 protsenti 16–74-aastasest internetikasutajatest.

Interneti vahendusel on viimase aasta jooksul tooteid ja teenuseid ostnud veidi üle poole (56 protsenti) 16–74-aastastest. E-kaubanduse kasutajate hulgas on naisi kuus protsendipunkti rohkem kui mehi. Kõige enam osteti internetist reisi- ja majutusteenuseid (59 protsenti e-kaubanduse kasutajatest), kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid (55 protsenti), kindlustuspoliise (sh paketis olevaid) (53 protsenti) ning rõivaid, jalatseid ja sporditarbeid (51 protsenti).

Veidi alla kolmveerandi (73 protsenti) e-kaubanduse kasutajatest ostis I kvartalis internetist kaupu või teenuseid kuni viiel korral. Tihedamini (3–5 korda) ostsid internetist nooremad (16–24-aastased) ning harvem (1–2 korda) eakamad (65–74-aastased) e-kaubanduse kasutajad. Internetist ostetud kaupade maksumus (v.a kulutused aktsiatele jm finantsteenustele) jäi 43 protsendil juhtudest vahemikku 100–499 eurot. Üle 500 euro eest internetist ostjate hulgas oli mehi rohkem kui naisi. Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga suurenes internetist tihedamini kui viis korda ostjate osatähtsus kolm protsendipunkti ning üle 500 euro kulutajate osatähtsus kaks protsendipunkti.

Ettevõtlusvaldkonnas on üha enam hakanud levima pilveteenuste kasutamine, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone. Enam kui viiendik Eesti ettevõtetest on ostnud tasulisi pilveteenuseid. Pilveteenustest kasutatakse enim finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamise ja salvestamise teenust ning e-postiteenuseid. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on info- ja sidevaldkonna ettevõtted (54 protsenti), kes on ka ise pilveteenuste pakkujad.

Uue trendina on kiirelt levimas suurandmete (big data) kasutamine. Suurandmed tekivad digitehnoloogia rakendamisel ja neid edastatakse automaatselt seadmest seadmesse. Niisugused andmed tekivad näiteks tootmisprotsessi sensoritelt, erinevate tehingute logidena aga ka erinevate sotsiaalmeedia tegevuste kaudu. Suurandmeid on analüüsinud 13 protsenti Eesti ettevõtetest ning enamikus neist analüüsisid suurandmeid ettevõtte oma töötajad. Kõige rohkem analüüsivad suurandmeid info- ja side valdkonna ettevõtted (29 protsenti), veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlusega tegelevad ettevõtted (28 protsenti) ning finants- ja kindlustusettevõtted (21 protsenti).

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib Statistikaamet iga aasta II kvartalis. 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2016. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles