Eakas sarimõlkija hoiab teisi hirmu all (3)

Hanneli Rudi
, Tarbija toimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Subarut juhtiva eaka naise sõidustiil tekitab hirmu teistes liiklejates, kes pelgavad  nii oma elu kui ka sõidukite pärast.

Viimastel nädalatel on venekeelse Postimehe poole pöördunud mitu lugejat, keda teeb murelikuks Subarut juhtiva eaka naise sõidustiil. «Internetis on üleval video, mis annab ülevaate tema sõiduoskustest. Ausalt öeldes mulle jääb arusaamatuks, miks talt juhiluba ära ei võeta,» kirjutas üks lugejatest.

«Aja jooksul inimese reaktsioon aeglustub, nägemine jääb kehvemaks. Sellel juhil on ilmselt tõsised terviseprobleemid, sest tal on isegi raskusi parkimisega. Vähe sellest – ta on korduvalt teisi autosid kriimustanud, mõlkinud,» seisab teises kirjas. Viimase kuu jooksul on  nimetatud auto sattunud kümnesse liiklusõnnetusse ja kõigil juhtudel on süüdlaseks jäänud Subaru juht. Ning need on ainult ametlikult fikseeritud avariid.

Juht hoiab Lasnamäed hirmu all

Eakas juht on saanud sotsiaalmeedias hüüdnime Subarik  ning kui keegi näeb seda sõidukit liikluses, siis püütakse sellest võimalikult kiiresti eemale saada.

«Kõige sagedamini näeb Subarut liikumas Lasnamäel, kus elanikud pelgavad jätta oma autosid maja juurde, sest ei taha masinalt leida mõlke ja kriime. See naine lihtsalt terroriseerib autoomanikke, kuid juhilube talt ära ei võeta,» kurdavad kirjutajad.

Väljaanne saatis politseile mõned videod sarimõlkija tegevusest ja palus selgitusi. Ühes videos oli näha, kuidas Subaru oli pargitud nii, et teine sõiduk ei saanud välja sõita. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe soovitas olukorras, kus ei saa oma parkimiskohast, õuealalt või ei pääse isegi oma auto juurde, helistada ajavahemikus 8-19 politseinumbril 612 3000. Muul ajal aga lühinumbril 112. Kui öelda autonumber, siis saab operaator takistava auto omanikku teavitada. «Me võtame teise auto omanikuga ühendust ning reeglina sellised olukorrad lahenevad kiiresti. Kõnealusel juhul Subaru juht riivas liikuma hakates teist autot,» rääkis Kullamäe.

Eakad liikluses on normaalne nähe

Politseiniku sõnul on loomulik, et autoroolis on ühe vanemad inimesed, sest elanikkond vananeb. «Eakad on aktiivsed liikluses nii jalakäijate, ratturite kui ka autojuhtidena. Selle vanusegrupi peamised probleemid liikluses on seotud füsioloogilise vanuse iseärasustega ja see mõjutab ka liikumist teedel,» märkis Kullamäe.

Politseiniku sõnul läheb vananedes nägemine kehvemaks, aeglustub reageerimiskiirus, vanemad inimesed on aeglasemad, aga neil on ka raske hinnata liiklusolukorda. «Isegi kui eakal inimesel on olemas sõiduõiguseks vajalik kehtiv tervisetõend, siis peaksid nad käima regulaarses tervisekontrollis, aga ka jälgima, milliseid ravimeid nad tarvitavad,» rääkis politseinik.

Eaka juhi tegemistel võib silma peal hoida ka mõni sugulane, kes ise autot juhib. Mõnikord ei suuda eakad adekvaatselt hinnata oma olukorda ega suuda juhtimisest loobuda. Sellisel juhul ei ole politseiniku sõnul liiast, kui oma sugulase pärast muretsev noorem inimene veendub, et tervis lubab eakal istuda autorooli ning see on ohutu nii juhi kui ka kaasliiklejate jaoks. «Vajadusel tuleks eakas juht saata arsti juurde,» lisas Kullamäe. Kui aga keegi peaks liikluses nägema olukorda, kus tehakse ohtlikke manöövreid, siis tuleb sellest teada anda numbril 112. Helistades tuleb öelda autonumber ja kuhu suunas auto liigub. Kui võimalik, siis tuleks täpsustada, kes on roolis, kas mees või naine. «Sel juhul saab patrull kiiresti reageerida väljakutsele,» kinnitas politseinik.

Ainult arsti loal

Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialisti Rutt Riibergi sõnul peatab amet liiklusseaduse kohaselt juhtimisõiguse, kui isiku terviseseisund ei vasta ettenähtud nõuetele. Nõuetele vastavust hindab tervisekontrolli tegija (nt perearst).

«Maanteeametil ei ole õigust saata isikut erakorralisele sõidueksamile või tervisekontrolli,» tunnistas Riiberg. Ta lisas, et tihtipeale saavad ka isiku lähedased palju ära teha, näiteks isikuga tervise teemadel tõsiselt rääkides või teda arsti juurde viies. «Kui isiku terviseseisund ei vasta nõuetele, koostab tervisekontrolli tegija isiku suhtes mootorsõiduki juhtimist keelava tervisetõendi otsuse. Antud tervisetõendi otsus jõuab läbi E-Tervise infosüsteemi maanteeameti  liiklusregistrisse ning seejärel saame alustada juhtimisõiguse peatamise protsessiga,» selgitas Riiberg.

Liiklusseaduses on ka kirjas, et  kui isikul on diagnoositud absoluutne meditsiiniline vastunäidustus, mille puhul mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, kuid tal on kehtiv tervisetõend, on isik siiski kohustatud läbima täiendava tervisekontrolli.

«Seega tervisetõendi kehtivus 10 või 5 aastat ei ole nii-öelda kivisse raiutud,» rõhutas ametnik. Kui vahepeal isiku terviseseisund muutub, peab ta ise ametniku sõnul hea seisma selle eest, et saaks tervisekontroll läbitud. «Oluline on, et juhid ise saaksid aru, kui vanus või terviseseisund ei võimalda enam sõidukit juhtida ja olema valmis sellisel juhul loobuma,» kinnitas Riiberg.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles