Uhiuus T-särk põhjustas tõsise tervisehäda

See T-särk põhjustas ägeda allergiahoo.

FOTO: Erakogu

Mitte miski ei ennustanud häda, kui Ludmilla koos 16-aastase poja Romaniga läks Rocca al Mare keskusse sisseoste tegema. New Yorkeri poes jäi silma just noorukile sobiv must T-särk, 100 protsenti puuvillane ja maksis õige vähe.

«Kui poeg seda poes proovis, siis mingit ebamugavust ta ei täheldanud. Aga ta proovis vast kolm minutit,» rääkis ema väljaandele Den za Dnjom. Õhtul jõudis nooruk särki kanda kümmekond minutit, kui keha hakkas sügelema. Vanem vend soovitas dušši alla minna, kuid olukord ei läinud paremaks ning poisid ajasid ema üles.

«Vaatepilt tekitas minus õudu. Poisi nahk oli ville täis, nahk kuumas ja punetas. Olukord oli tõeliselt hirmus ja me kutsusime kiirabi,» meenutas ema hirmutavat õhtut. Hirmu tundmiseks oli ka põhjust, sest tuli kiirabil turgutada. Meedikud panid noorukile kanüüli, et verest allergeenid välja uhtuda, talle tehti süst ja pärast seda hakkas ta seisukord paranema.

Meedikud ei osanud öelda, mis nii raske ataki põhjustas, sest kiirabibrigaadil puudub võimalus teha allergiatest. Pere ise hakkas kohe kahtlustama T-särki, kuid meedikute sõnul võis selle põhjuseks olla ka nelja tunni eest söödud toit. «Aga mina olin 99 protsenti kindel, et süüdi on maika, kuna laps oli sel ajal minu silme all ja ma tean, mida ta sõi,» rääkis ema.

Ema kinnitusel oli ta poeg lapsena allergiline vaid meresaaduste suhtes ja neid ta ei söö. «Mitte midagi uut me sel õhtul ei söönud, õhtusöögiks oli tavaline juurviljasupp, mille suhtes meie peres kellelgi allergiat pole,» kinnitas Ludmilla.

Samas pole praegu võimalik ka tõestada, et allergiahoo põhjustas just T-särk, sest puudub allergoloogi otsus selle kohta. Vaid šokiga saab selgitada naise käitumist pärast juhtunut – ta pesi särgi ära, keetis seda ja leotas ka äädikas.

New Yorkeri pood kuulis vahejuhtumist alles Den za Dnjomi ajakirjaniku käest, sest naine ise poodi ei pöördunud. «Meil on väga kahju toimunu pärast ja loodame, et klient tunneb end juba paremini. Me ei ole kunagi saanud selliseid kaebusi antud toote kohta,» ütles New Yorkeri pressiesindaja Suzanna Šrainer. Pressiesindaja sõnul oli särk 100 protsenti puuvillast. Poekett kinnitas, et nende tooted ei sisalda keelatud või kahjulikke aineid, kõik poodi saabuvad kaubad läbivad seaduste poolt nõutava kontrolli.

Pesta enne kandmist

New Yorkeri poes oli müügil samasugune särk ning selle etiketil oli kirjas, et enne kandmist tuleb seda pesta. Ehk pesta on vaja enne kandmist, mitte pärast allergilise reaktsiooni tekkimist. «Kiirabimeedikul läksid silmad suureks, kui kuulis, et poiss pani selga uue särgi ja seda ei olnudki pestud,» rääkis Ludmilla. Naise sõnul ei saanud ta algul aru, mis sellest siis on.

Arst aga üllatus sellest väljaütlemisest veelgi enam ja soovitas riideid palja ihu peale mitte proovida, aga T-särk vähemalt ära pesta. Kusjuures see soovitus ei käivat mitte ainult kiirmoe, vaid ka kalliste brändide kohta. Kokkupuutel kangaga võib nahk reageerida iga ainega ja neid on ka uues T-särgis omajagu. Rõivas võib olla jääke ainetest, mis põhjustavad allergiat, alates tolmust kuni värvi- ja viimistlusaineteni.

Põhja-Eesti regionaalhaigla nahaarst Maigi Eisen rääkis, et allergiline reaktsioon riietele on suhteliselt haruldane, sest enne kanga andmist masstootmisse seda uuritakse põhjalikult, et vältida võimalikku kahjulikku mõju organismile. Sellegipoolest võib keha kokkupuutel mõnede kangastega tekkida allergiline lööve. Ärrituse põhjus võib olla puhtalt mehhaaniline, näiteks võivad tekitada löövet etiketid, lukud. Aga märksa ohtlikum on, kui riided sisaldavad organismile kahjulikke kemikaale.

Tootmisjäägid

Terviseameti  kemikaali ja tooteohutuse büroo juhataja Marina Karro sõnul võivad allergilist reaktsiooni ja naha ärritust tekitada mõned keemilised ained, mis kanga tootmise (nt apreeteerimise, värvimise) või rõivaste õmblemise, pakendamise, hoidmise käigus on riideesemesse sattunud. «Kõik uued riidematerjalid on mingil moel apreteeritud: kaetud viimistlemise käigus mõne polümeeri mikrokilega,» selgitas Karro.

Apreteeritud kangas ei määrdu kergesti, kortsub vähem ja värvid on eredamad. Seepärast saab uusi riideid enne pesemist kanda kaua. Karro sõnul võivad apreetsegu koostisesse kuuluda optilised valgendajad, lateks, sünteetilised vaigud, tärklis, seep, rasvad, eetrid, lõhnaained jne ning need võivad püsida kangal mitu pesukorda. Probleemsete toodete puhul (allergiat tekitavad rõivad) soovitas ametnik pöörduda Terviseameti poole. Toote osas menetluse algatamisel saab amet võtta Eesti ettevõtjalt toote näidise nõuetele vastavuse kontrolliks ja teha seejärel vajalikud analüüsid (ekspertiis).

Ohtlikud ained leidub ka mujal

Karro sõnul kasutavad tootjad dimetüülfumaraati biotsiidina kaitseks hallitusseene eest, mis võib nahkmööblit ja -jalanõusid niiskes kliimas ladustamise ja transportimise ajal kahjustada. Dimetüülfumaraat pakitakse väikestesse kottidesse, mis kinnitatakse mööbli sisse või lisatakse jalatsikarpidesse ning millest see eraldub ja imbub nahktootesse, kaitstes seda hallitusseene eest. «Samas on ilmnenud, et dimetüülfumaraat võib ohustada ka tarbijaid, kes tootega kokku puutuvad. Dimetüülfumaraat tungib läbi esemete tarbijate nahale ning põhjustab valulikku kontaktdermatiiti,» rääkis Karro. Alates 2010 aasta 16. septembrist  ei tohi turule viia tooteid või nende osasid, kui biotsiidi dimetüülfumaraadi sisaldus on üle 0,1 mg/kg kohta.

Ka nahktoodetes või toodete nahkosades sisalduv kroom(VI) kujutab endast nahaga kokkupuutel ohtu inimeste tervisele. Kroom(VI) ühenditega võib kaasneda uusi sensibiliseerimisjuhtusid ning need võivad põhjustada allergilist reaktsiooni. Kroom(VI) ühendid tekivad nahktoodetes kroom(III) ühendite oksüdeerumise kaudu, mida lisatakse teatavate nahaparkimistöötluste käigus kollageeni allüksuste ristsidumiseks, et suurendada naha vormipüsivust ning vastupanuvõimet mehaanilisele kulumisele ja soojusele.

Alates 1.maist 2015 ei tohi inimese nahaga kokku puutuvaid nahktooteid ja nahkosi turule viia, kui need sisaldavad kroom(VI), mille kontsentratsioon on võrdne või suurem kui 3 mg/kg (0,0003 % massist) naha kuivaine kogumassist. «Tundlike inimeste puhul võib kokkupuude kroom(VI) põhjustada allergilist reaktsiooni ka madalamatel kontsentratsioonidel, kui on vaja sensibilisatsiooni tekkeks,» rääkis ametnik.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles