Kindlustusselts on tänavu avastanud veerand miljoni euro eest pettusi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Enne hüvitise väljamaksmist uuritakse iga juhtumi asjaolusid, kus on selgunud, et klientide poolt esineb ka teadlikult ebaausaid võtteid.

FOTO: Panther Media/Scanpix

PZU kindlustus on hädas petturitega, kusjuures sageli püütakse õnnetuse kahjudena näidata juba varem tekkinud kahjusid.

PZU Kindlustuse kasko- ja liikluskahjude grupijuhi Jaanus Tanne sõnul on kindlustusseltsi uurijad avastanud tänavu esimese kaheksa kuuga ligi 260 000 euro eest kindlustuspettusi. Tema arvates ei mõista endiselt paljud, et kindlustuse petmine on kriminaalkorras karistatav kuni viieaastase vangistusega.

«Sel aastal on ette tulnud juhtum, kus klient esitas seltsile kahjunõude televiisori eest, mis oli saanud kahjustada äikese tõttu. Uurimise käigus selgus, et sama klient ostis paar päeva varem ostukeskkonnast juba kahjustunud televiisori varuosadeks. Prokuratuur mõistis kliendilt pettuse eest välja 450-eurose trahvi,» kommenteeris Tanne.

Tema sõnul esineb sagedamini pettuseid, kus kliendid üritavad õnnetusjuhtumi kahjudena teadlikult näidata ka neid kahjusid, mis on tekkinud varasemate juhtumite käigus.

«See on niiöelda «heatahtlik» kelmus, kuid siiski pettusena arvelevõetav. Erinevate kindlustusliikide, näiteks reisi- ja liikluskindlustuse kliendid on proovinud deklareerida kahjusid, mille ekspertiis on tõestanud, et kahjud ei ole konkreetse juhtumiga seotud,» lausus Tanne.

Meelde on jäänud ka juhtum, kus PZU poliisiga sõiduk põhjustas ühele Toyotale kahju, mis kaskokindlustuse raames ka hüvitati. Kui paari kuu pärast sõideti samale Toyotale taas sisse, selgus, et autoomanik soovis hüvitist kärukonksu katte eest, mis oli samasugusena fikseeritud juba eelmise juhtumi kahjude hulgas. Autojuht kulutas palju aega ja nägi vaeva, et saada täiendavat hüvitist katte eest, mis maksis 2,5 eurot.

Kindlustus on tuvastanud ka juhtumeid, kus poliise sõlmitakse tagantjärgi, kui kahjujuhtum on juba toimunud. «Kõikide kindlustusseltside juures töötavad ausate klientide kaitsmise nimel kindlustusuurijad, kes tegelevad aktiivselt pettuste tuvastamisega ning tõsiselt suhtutakse ka väiksematesse pettustesse,» lausus Tanne.

Ta rõhutab, et kindlustusseltsid annavad kõikvõimalikud pettused edasi politseisse, kust võib kelmuse eest saada reaalse karistuse. Levinud on tema sõnul arvamus, et halvim, mis võib kindlustust pettes juhtuda, on see, et ei maksta soovitud hüvitist. Tegelikult võib tagajärjeks olla rahaline karistus või koguni vangistus.

Karistusseadustiku § 212 järgi võib kindlustuskelmuse eest karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles