Iga leiba enam täisteraleivaks nimetada ei saa Täiendatud 14:52

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pildil on tooted, milles on rohkem kui 50% täisteravilju ja seega võivad kanda nimetust täisteratoode.

FOTO: Julia-Maria Linna

Kui varasemalt võis müüa täistera toote all ka leiba, mis sisaldas vaid 5 protsenti täisterajahu, siis varsti seda enam teha ei tohi.

Täna allkirjastati täistera mõiste kasutamise Hea tava leping, mis määratleb täistera standardi ja sõnastab, millist toodet võib nimetada täisteratooteks.

Pagaritoodete puhul peab teraviljast koostisosasade sisaldus olema vähemalt pool, täisterapasta puhul aga 100 protsenti. Hea tava on soovituslik kõigile valdkonna toidutööstustele.

«Siiani oli reguleerimata, millist toodet võib nimetada täisteratooteks ning selleks sai olla näiteks ka leib, milles on vaid viis protsenti täisterajahu. Nüüd on pagaritoodete puhul normiks aga 50-protsendiline täisterajahu sisaldus,» tõi toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp näiteks.

«See tase annab leivale kõrge, üle kuueprotsendilise kiudainesisalduse ja muud toiteväärtuslikud eelised,» nimetas Potisepp kasu tarbijale. Ta lisas, et esmakordselt  lepitakse Eesti toidusektoris laiapõhjaliselt kokku ühe mõiste kasutamine ja kehtestatakse sellele konkreetne standard, mida järgida. Potisepp rõhutas, et täistera mõiste määratlemine lihtsustab oluliselt tarbijate valikuid, kuid on samas selgeks suunaks ka toidutööstustele.

«Mul on väga hea meel, et täistera mõiste hea tavaga on liitunud juba Eesti suuremad pagaritööstused, jahu- ja pastatootjad, pudruhelveste ja ekstrudeeritud täisteratoodete tootjad,» ütles Potisepp. Ta avaldas lootust, et hea tava põhimõtted võtab kasutusse võimalikult palju toidutööstusi. Hea tava kokkuleppele minnakse üle järk-järgult, eesmärgiga  hakata seda toiduainetööstuses järgima hiljemalt 2017. aasta lõpuks.

Täistera mõiste Hea tava leppisid kokku Eesti toiduainetööstuse liit, Eesti leivaliit, Eesti pagarite selts, maaeluministeerium, veterinaar- ja toiduamet ning Tervise arengu instituut.

Selle kohaselt defineeritakse nii «täistera» kui «teraviljast koostisosad» mõisted ning määratletakse, et toidualases teabes kasutatakse sõna «täistera» (sh viitamisel pildina, sümbolina, graafikana) pagaritoodete puhul vaid juhul, kui pagaritoote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on vähemalt 50 protsenti täistera.

Täisterapasta puhul tehakse seda vaid juhul, kui pasta valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100 protsenti täistera. Ekstrudeeritud täisteratoote puhul tehakse seda vaid juhul, kui  toote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100 protsenti täistera.

Täistera mõiste hea tavaga on liitunud Eesti suurimad pagaritööstused Leibur, Eesti Pagar ja Fazer. Samuti Tartu Mill; Balti Veski, Balsnack, Hagar, Sangaste Linnas.

Välismaiste pagaritoodete tootjate kohta sõnas Pottsepp, et teavitustööd tuleb teha. «Nelja suurema tootja käes on üle 70 protsendi pagaritoodete turuosast. Kui need neli tootjad - mul ei ole täna veel vastust Eesti Leivatööstuse osas, aga ma usun, et ma selle vastuse saan - kui nemad juba on selle kõik kaustusele võtnud, siis ma arvan et teised tulevad kergemini kaasa.» Ta lisas, et on küll olemas oht panna oma tooteid halvemasse olukorda, kuid tasub proovida. «Nii laiapõhjalist Head Tava ei ole enne eestis olnud,» märkis Pottsepp.

Definitsioonid vastavalt uuele täistera mõiste heale tavale:

Täistera – jahvatatud, purustatud või helvestatud terad, milles tera peamised osad – tärkliserikas endosperm, idud ja kliid – esinevad samas suhtes nagu nad esinevad terves teras.

Teraviljast koostisosad – rukis, nisu, kaer, oder, mais, tatar, riis, hirss ja nendest saadud terad, kruubid, tangud, eri jämedusega helbed ja jahud ning linnased.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles