Enamik kaupmehi pole pakendite tagasivõtmise kohustusest kuulnudki

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pisike Aala pood Luige külas suunab inimesed taaraga Kiili valda, kuna alla 200 ruutmeetri suurused poed ei pea ise taarat vastu võtma. Küll aga teavitama, kus seda tehakse. Pildil keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni peainspektor-nõunik Tarmo Tehva (vasakul) ja vanemispektor Oleg Bolotov.
Pisike Aala pood Luige külas suunab inimesed taaraga Kiili valda, kuna alla 200 ruutmeetri suurused poed ei pea ise taarat vastu võtma. Küll aga teavitama, kus seda tehakse. Pildil keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni peainspektor-nõunik Tarmo Tehva (vasakul) ja vanemispektor Oleg Bolotov. Foto: Mihkel Maripuu

Keskkonnainspektsiooni eilne reid näitas, et enamik kaupmehi ei tea oma kohustusest pakendijäätmeid tasuta vastu võtta. Värvikas näide on Paldiski, kus polegi võimalik pudelitaarat rahaks teha.

Nagu välja tuleb, ei tea paljud inimesed, et nad võivad tühjaks söödud juustukarbi või makaronipaki viia täiesti tasuta tagasi poodi, kust nad selle ostsid. Pole ka ime, kuna see tuleb üllatusena paljudele poodnikelegi, kirjutab Madis Filippov tänases Postimehes.

«Kas see natuke imelik ei ole vä?» imestab näiteks ühe A ja O kaupluse juhataja. Väikese putka müüja pööritab samuti kahtlevalt silmi ning kolmaski peab seda veidraks nõudeks: «Meil on ju poe ees prügikast.»

Ent sellest ei piisa. Eile võttis keskkonnainspektsioon ette ligi 120 kauplust Harjumaal, et kontrollida, kas ja kuidas on inimestel võimalik vabaneda nii taarast kui ka muudest pakenditest.

Reidi põhjuseks on ettevõtjad Paldiskis. Nimelt kurtis linna elanik, et seal ei võtvat ükski kauplus taarat vastu, nii nagu nõuded ette näevad.

«Seitsmes kaupluses seitse rikkumist,» tutvustab keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni peainspektor-nõunik Tarmo Tehva tulemusi. Tõsi, ühe kaupluse juures küll vahetati pudelid raha vastu, kuid seda nii nagu jumal juhatab ehk täiesti ettearvamatutel aegadel. Lähim koht, kuhu oma taara viia, olevat Keila.

Niipalju selgituseks, et kui müügipind on alla 200 ruutmeetri, võib kaupmees kohaliku omavalitsuse nõusolekul suunata inimesed taaraga mujale, kus see vastu võetakse.
Kui müügipind on kaupluses suurem, siis peab kaupmees korraldama pandipakendi tagasivõtmise müügikohas või selle teenindusmaal. Pole oluline, kas seda teeb taaraautomaat või inimene.

Kokkuvõttes on probleemsemad kohad Harjumaal Padise ja Vasalemma. Kokku alustati eile üle Harjumaa 10–15 väärteomenetlust.

«Alustasime menetlust vaid juhtumite puhul, kui pandimärgiga pakendeid vastu ei võetud,» räägib inspektor Tehva. Reidi eesmärk oli eeskätt infot jagada.

Tasub teada
• Pakendiettevõtja (ka kauplus) on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed.
• Selleks peab olema müügikohas nähtaval kohal kirjalik teade.
• Tagatisrahaga pakendit ei pea vastu võtma alla 20 ruutmeetri suurune kauplus tiheasustusalal. Alla 200 ruutmeetri suurune kauplus ei pea samuti taarat vastu võtma, kuid suunav teade, kus seda teha saab, peab olema omavalitsuses kinnitatud.
• Nõuete eiramise eest saab karistada füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga ning juriidilist isikut 3200 euroga.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles