Alaealiste töötamine ja värbamine muutub kergemaks

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Panther Media/Scanpix

Alaealiste töötamist piiravad sätted on küll mõeldud noori kaitsma, kuid efektiivset kaitset saab tagada ka töövõimalusi piiramata, mida plaanin ministeerium teha.

Alaealiste töötamise regulatsioon on püsinud sisuliselt muutusteta viimased 15 aastat, kuid samas on töömaailm läbinud suure arengu, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa sotsiaalministeeriumi ajaveebis.

Noored on üha aktiivsemad ja teadlikumad ning soovivad oma tööelu varem alustada. Maksu- ja tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kokku kuus protsenti 12-14-aastastest ning veerand 15-17-aastastest alaealistest. Töötada soovijaid oleks tõenäoliselt rohkemgi, sest 15-24-aastaste töötuse määr oli mullu 13 protsenti, mis on üldisest töötuse määrast kaks korda kõrgem.

Noores eas omandatud töökogemus tuleb kasuks hilisemal tööotsimisel ja annab ettekujutuse sellest, millist tööd tulevikus soovitakse teha. Lisaks pakub see tulevasele tööandjale kindlust, et kandidaat saab töökeskkonnas hakkama.

Töötingimused vajavad kaasajastamist

Sotsiaalministeerium on koostanud töölepingu seaduse muutmiseks eelnõu, millega noored saaksid rohkem võimalusi töötamiseks. Plaanis on kaotada alaealistele lubatud tööde nimekiri ning 13-14-aastaste tööle võtmiseks poleks enam vaja taotleda tööinspektsiooni luba.

Siiani on alaealised võinud teha ainult nimekirjas sisalduvaid töid, näiteks kergemad põllumajandustööd, abitööd toitlustus- või majutusasutuses. Nimekiri piirab aga oluliselt alaealiste töötamist. Kehtima jääb töökeskkonna ohutegurite loetelu ja nimekiri töödest, mis on alaealistele keelatud.

Koolikohustuseta 15-17-aastaste noorte tööaeg saab plaanide kohaselt võrdseks täisealiste tööajaga. Koolikohustuslikel alaealistel oleks edaspidi lubatud koolivaheajal pikemalt töötada, kuid mitte üle poole koolivaheaja kestusest.

Alaealised töötavad rohkem suvel, mil õppetööd ei toimu. Tööandjad on sellega arvestanud ning pakuvad noortele tööd just suvevaheajal, kuid piirangud muudavad nende värbamise keerukaks. Muudatused tööajas suurendavad alaealiste töökorralduse paindlikkust ning tööandjate valmisolekut nende palkamiseks.

Kooliaasta jaoks peab välja puhkama

Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata alaealiste heaolule ja tervise kaitsele. Neile on keelatud tööd, kus puututakse kokku tervist kahjustavate ohuteguritega.

Koolikohustuslike alaealiste esmane kohustus on koolis käimine, mistõttu on kavas neile seada lisapiirangud: õppeveerandi kestel on lubatud lühem tööaeg ning keelatud töötada üle poole koolivaheaja kestusest. Sellega kindlustatakse võimalus uue kooliaasta jaoks välja puhata.

Korrektne tööleping on oluline

Lisaks antakse tööinspektsioonile õigus töölepingu sisu järgi hinnata, kas tegemist on töölepinguga või mitte. Kuigi muudatus puudutab kõiki töötajaid, on see oluline just alaealiste puhul. Mullu töötas muu võlaõigusliku lepingu alusel 58 protsenti kõigist 7-11-aastastest tööd teinud alaealistest, 38 protsenti 12-14-aastastest ja 32 protsenti 15-17-aastastest. 

Kõigist Eesti töötajatest töötas mullu võlaõigusliku lepingu alusel 14 protsenti, mis näitab, et need lepingud on palju kasutuses just alaealiste palkamisel.

Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötades ei ole töötajatel õigust tööõiguslikele garantiidele (näiteks hüvitised töölepingu lõppemise korral) ning tööandjal pole kohustust tagada töösuhet reguleerivatest seadustest tulenevaid nõudeid (tööaja piirangud, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). Nii on tööinspektsiooni pädevuse laiendamine vajalik töötajatele efektiivsema kaitse tagamiseks.

Sotsiaalministeeriumi eesmärk on töölepingu seaduse muutmisega tagada alaealistele paremad võimalused tööturul. Samas on arvestatud sellega, et koolis käimine on noortele esmatähtis ning muudatuste keskmesse peab jääma alaealiste tervise ja heaolu kaitse töösuhtes.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles