Sirje Niitra: prügifirmades kamandavad autojuhid

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Niitra
Sirje Niitra Foto: Peeter Langovits

Prügiveofirmade autojuhtidel on tänavuse lumerikka talvega muidugi raske töö, iseasi, kas need, enamasti umbkeelsed mehed peavad just kõrgepalgaliste firmajuhtide töö üle võtma.


Jaanuaris ei tühjendatud meil prügikasti 5. jaanuaril, nagu graafik ette näeb. Tühjendati alles 14. jaanuaril ja sedagi majaomaniku nõudmisel, kes prügiauto möödasõidul parasjagu väljas viibis.

Nüüd saime jaanuarikuu arve siiski kahe tühjenduse peale. Klienditeenindusest öeldi, et ka 5. jaanuari vedu on kirjas ja me peame kirjaliku vaidlustuse esitama. «Kuidas see on võimalik, kui meil toimub tühjendus üldse iga 4 nädala tagant? See pole ju loogiline,» küsisime. «Aga autojuht ütles,» saime vastuseks.

Nagu sellest veel vähe oleks, ei viidud meil prügi ära ka veebruaris graafikujärgsel päeval ehk eelmisel kolmapäeval. Kui pärast mitu minutit kestnud kuulamist telefonis, kuidas kõik klienditeenindajad hõivatud on, lõpuks vastati, siis selgus, et meil pole konteinerit väljas olnudki, mis on sulaselge vale. «Aga autojuht ütles nii,» kõlas taas vastuseks.

Kui küsisin, kas ettevõte usaldab oma autojuhte rohkem kui kliente, vastati küüniliselt, et jah, nii see paraku on.

Kuidas saab klient selles olukorras üldse oma huvisid kaitsta? Kas peame kaamera üles panema või ise prügikasti juures valves seisma ja autojuhilt iga kord allkirja võtma. Miks autojuhid vassivad, kas tõesti selleks, et tühisõit kirja saada?

Ühel üle 80 aastat vanal maal elaval inimesel ei viidud prügi ära seetõttu, et see seisis tavakohast mõni meeter eemal, sest lumehange ei saanud ju panna. Temagi sai arve tühisõidu eest ja peab nüüd protsessima hakkama.

Prügifirma soovitas vanamammil saata selle kohta kirjalik avaldus ja teatas ühtlasi, et graafikuga saab tutvuda internetis ja kui ta soovib seda kirjalikult koju saada, tuleb maksta, sest siis on teenus tasuline.

Kas lugupeetud prügifirma juhid ja omanikud ka teavad, et selles külas, kus mammi elab, pole postkastigi ja tema meelistegevuste hulka ei kuulu netis surfamine?

Midagi on Eesti suuremate prügiveofirmade Ragn Sells ja Veolia juhtimise korralduses ja klienditeeninduses igal juhul kapitaalselt valesti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles