Ostu-müügiportaalides levib keerukas petuskeem

FOTO: Liis Treimann

Petuskeemi lõksu võib langeda ka ostu-müügiportaali kasutades ning välismaalt pärit müüjaga suheldes, kuna petturid ronivad juba sinnagi.

Riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse üksus CERT-EE annab RIA blogis teada uuest petuskeemist. Skeem käivitub tavaliselt pärast seda, kui kasutaja pakub mõnel Eesti second-hand saidil müüa suhteliselt kallist eset, näiteks väärtusega 1000 eurot. Talle saabub ingliskeelne e-kiri, kus küsitakse, kas ese on endiselt müügis.

Tuhandeeuroseid esemeid ei müüda iga päev, mistõttu ostjaid on vähe. Seetõttu jätab müüja tähele panemata sekundaarturul tavatud asjaolud – Eesti nimele vaatamata ei räägi ostja sõnakestki eesti keelt ning teeb ootamatult hea pakkumise.

Ohver libistatakse üksikasjaliese petuskeemi sisse järk-järgult. Algul küsitakse müüja nime ja pangarekvisiite (kontonumber, panga kood). Edasi selgub, et ostja pidi Eestist ootamatult lahkuma ning saadab kalli eseme järele kellegi teise (kulleri). Järeletuleku ettekäändel küsitakse nüüd müüjalt elukoha aadressi ning telefoninumbrit.

Foto: RIA

FOTO: ria

Kaht viimast infokildu ei tohiks netis juhututtavatele eales jagada, kuivõrd need võimaldavad hilisemaid ähvardusi ja šantažeerimist. Kuid kõigest järjekorras.

Nüüd on mängus juba ka kuller, kes esitab eritingimusi. Selleks et tehing kindlasti toimuks, tuleb kullerit rõõmustada teenustasuga. Pärast ülekantav summa olla teenustasu võrra kõrgem, kuid teenustasu soovitakse kätte saada kohe, näiteks Western Unioni või Moneygram’i taolise keskkonna vahendusel, kulleri pangakonto aga asub taas mõnes kättesaamatus välisriigis.

Foto: RIA

FOTO: ria

Terav silm märkab siin mitut nüanssi:

  • Lihtne tehing on märkamatult muutunud keerukamaks. Olmetehingute puhul ju tavaliselt vahendus- või deponeerimisteenust ei kasutata või siis peaks vahemees olema varasem tuttav – tema aga on võõras.
  • Tundmatule adressaadile suvalisel põhjusel raha saatmine võib kergesti kaasa tuua rahapesusüüdistuse.
  • Kuritarvitatakse juba tekkinud psühholoogilist sidet ja müüja loomulikku ahnust.
  • Ostjal on Eesti nimi, kuid ta nõustub rääkima vaid inglise keeles, ta ei mõika Eesti oludest ega tavadest tuhkagi.

Nüüd üllatab välismaine «ostja» taas – tal on tehinguga kiire ja tõsi taga – ta ongi juba teinud ülekande oma pangast mingisse välismaisesse panka. Selle tõestuseks esitab ta võltsitud maksekorralduse.

Summa on suurem kui algul kokku lepitud. Ei tea kust saabunud vahendusteenus aga väljendab valmidust kogu summa üle kanda kohe, kui saaja on oma autentsust kinnitanud paarisajaeurose maksega oma kontolt vahenduspanka.

Mis saab edasi?

Kui ohver laseb end pügada ning kannabki tundmatutele isikutele X-riiki suure rahasumma, siis koheselt leidub mingi teine hea põhjus järgmiseks rahaküsimiseks.

Kui ohver teeb resoluutse lõpu, siis võidakse helistada ettevaatamatult jagatud numbril, veenda ja ähvardada. Eriti naistel suurendab hirmu asjaolu, et ka kodune aadress on pättidel teada.

Juhul kui ohver ei suuda valikuid teha, siis mäng jätkub – ohvrile etendatakse erinevaid situatsioone, saadetakse erinevate pankade kinnituskirju, kuller asub esitama omapoolseid pretensioone jne.

Miskipärast juhtub vahel, et pettuse ohver juba kaotatud summa tõttu ei suuda suhtlemist katkestada ning petumäng läheb aina edasi. Mõnel juhul paisub müüja ja ostja vaheline kirjavahetus kümnete e-kirjadeni.

Kuidas oleks õige käituda?

Kerge öelda, raskem järgida, kuid välismaal paikneva tuvastamata eraisikuga on üliriskantne äri teha, ammugi siis anda neile isikuandmeid või läkitada ettemaksuks raha.

Globaliseeruvas maailmas esineb petuskeeme üha rohkem, nendest hoidumine pigem kuulugu põhihariduse hulka. Ei tohiks lasta ennast mõjutada ahnuse pinnalt või siis psühholoogilise kontakti kaotamise hirmus.

Inimese aju tajub peaaegu lõpetatud head äriskeemi juba ärajuhtunud reaalsusena, mida see aga kindlasti pole. Petukatse tuleb õigel hetkel katkestada, sest suhtluse jätkamine saab üksnes kaasa tuua veelgi suurema rahalise kahju.

Igast säärasest petukatsest tuleks informeerida CERT-EE’d, et osataks hättasattunuid abistada ning politseid kriminaalmenetluse algatamiseks juhul, kui kahju ongi juba tekkinud.

Üht-teist saavad ära teha ka ostumüügiportaalid – näiteks otsustavalt eemaldada «kliendid», kes laadivad lühikese ajavahemiku jooksul alla kogu pakkumiste andmebaasi või selle kallimapoolse otsa.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles