Eestis ootavad omanikku ligi 16 000 päranduseks jäetud kinnistut
4. oktoober 2016, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maakohtu alla kuuluv kinnistusosakond palub selle aasta 1. novembriks kinnistusraamatus end omanikuks vormistada kinnistute pärijatel, kes ei ole seda veel teinud.
Maksu- ja tolliameti andmetel on ligi 16 000 kinnistut, mille senine omanik on surnud ja uus omaja ei ole kande parandamiseks avaldust esitanud ja nii jääb riigil saamata olulises osas maamaksu.
Novembri algusest hakkab kinnistusosakond taoliste pärijatega ühendust võtma. «Kinnistusraamatus olevad andmed peavad peegeldama tegelikkust. Seetõttu palume uutel omanikel vajalik kandeavaldus esitada võimalikult kiiresti, kinnistuportaali kaudu saab seda ka riigilõivuvabalt teha,» selgitas kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Virve Altuhova.
Kande tegemiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kinnistuportaali või notari kaudu avaldus ja lisada omandiõiguse aluseks olevad dokumendid. Avalduse esitamine kinnistuportaali kaudu ja kande parandamine on riigilõivuvaba. Avalduse vormistamisel notari abiga tuleb teenuse eest tasuda vastavalt notari tasu seadusele. Kui eelnevalt ei ole pärimismenetlust tehtud, tuleb pöörduda notari poole, kes teostab pärimismenetluse ja väljastab pärimistunnistuse.
Kehtiva seaduse järgi on pärimisest võimalik loobuda kolme kuu jooksul pärandaja surmast. Kui pärandist loobumine või vastuvõtmine on vormistamata või pärimisega seoses tekivad täiendavad küsimused, tuleks pöörduda notari poole, kelle kontaktid leiab Notarite Koja võrgukodust.
Juhul kui omanik kinnistusraamatu kande parandamist taotlenud ei ole, on võimalik kohustuse täitmiseks määrata korduvalt kuni 3200-eurone rahatrahv.