Populaarseim valeraha on 50-eurone
10. veebruar 2011, 11:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete osakonna juhataja Ede Raagmetsa sõnul on juba olnud teateid nii 20-, 50-, 100-, 200- kui ka 500-valeeurostest, kuid populaarseim võltsitav raha on 50-eurone.
Ajakirjandusest on läbi käinud ka juhtum, kus kioskis püüti maksta 1000-eurosega. Sellist rahatähte aga ei ole olemaski. Euroopa Komisjoni hiljutise teate põhjal ringleb Euroopa Liidus ka võltsitud euromünte, kuid nende osakaal on siiski väga väike.
Õnneks ei ole ka paberist valeraha ringluses kuigi palju ja politsei kätte on neid sel aastal Eestis jõudnud mõnikümmend, sõnas Raagmets. Ometi tasub endale selgeks teha, kuidas võltsitud eurosid ära tunda ja nende sattumist oma rahakotti vältida.
Kõigepealt tuleks sularaha saamiseks kasutada vaid usaldusväärseid allikaid. Kui võtate sularaha välja pangaautomaadist või -kontorist, võite alati kindel olla, et see on kontrollitud ja õige. Eraisikute käest ja kahtlase taustaga firmadelt raha vastu võttes tasub olla väga ettevaatlik.
Teiseks, kui maksate kaupade või teenuste eest kaardi või pangaülekandega, ei teki kunagi võimalust, et tehingusse on segatud valeraha.
Kui ei saa kaardiga maksta, otsige võimalikult täpne raha ehk vältige olukordi, kus peate vahetusrahana tagasi saama suuri summasid. Enim võltsitakse just suuremaid rahatähti.
Kui Te ei saa mingil põhjusel eelnimetatud olukordi vältida, tuleb rahatähti ise kontrollida. Selleks tuleb tutvuda kupüüridel olevate turvaelementidega. Valeraha tase on kõikuv: leidub nii kergesti äratuntavaid võltsinguid kui ka ülihästi järele tehtud rahatähti.
Näiteks on mõnd võltsitud 50-eurost võimalik ära tunda vaid selle järgi, et vesimärk on paberile trükitud ja nähtav ka niisama, mitte ainult vastu valgust vaadates, ning rahatähtedel on sama seerianumber.
Kasutada on püütud ka suveniirrahatähti, millele on peale kirjutatud, et tegemist on suveniiriga. Tekst, et rahatäht ei ole maksevahend, on sellistel juhtudel harilikult üle kleebitud. Nähtud on hologrammiriba, reljeeftrüki või vesimärgita rahatähti. Ometi suudetakse neidki elemente järele teha, kuid palju keerulisem on jäljendada märki, mis on olemas suurema väärtusega rahatähtede tagaküljel. Nimelt muutub selle märgi värv, kui rahatähte kallutada.
«Kui teie kätte on siiski sattunud valeraha, minge sellega kohe politseisse, et nemad võltsija üles otsiksid. Hoiduge võltsitud rahatähte kasutamast, et mitte võltsimiskahtlust enda peale saada,» õpetas pangatöötaja.