Üksikute elamute liine tulevikus enam ei uuendata

Tulevikus hakkavad metsatalud välja nägema nii.

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Elektrilevi testib lahendust, kus väiksemaid elektriliine hakatakse asendama hajaenergeetika lahendustega, mida jääb hooldama elektrifirma. Eeldatav kokkuhoid peaks tulema märkimisväärne.

«Praegu on meie suureks väljakutseks see, et meie kliendid ei ole enam seal, kus on meie võrk – peaaegu igas kümnendas tarbimiskohas elektrit praktiliselt ei tarbita, kuid võrk on valmis ja seda tuleb hooldada,» selgitas efektiivsuse otsimise vajadust Elektrilevi juht Tarmo Mere. Ta lisas, et  tuleviku elektrivõrk peaks olema praegusest kohanemisvõimelisem.

Mere sõnul võiks üheks kulusid optimeerivaks lahenduseks olla see, et näiteks üksikutele majapidamistele, kuhu jõuab elekter pika metsaliini kaudu, paigaldaks võrguettevõte tulevikus kuluka liiniuuenduse asemel kohaliku hajatootmisjaama koos generaatoriga. Võrguettevõtte ülesandeks jääks mõistagi ka kõik jaama käigushoidmise, hooldamise ja häirete kõrvaldamisega seonduv, just nagu see on tänagi võrguteenuse puhul.

«Sellised lahendused võivad koos kõikide hoolduskuludega osutuda teatud juhtudel elektrivõrgu uuendamisest mitu korda soodsamaks. Samuti ei ohustaks elektrivarustust sel juhul metsatrassil liinile kukkuvad puud,»  lisas Mere. Tema sõnul on taolised lahendused paindlikud – kui täna näeme ulatuslikult tühjaks jäävaid tarbimiskohti, mille puhul elektriliine niivõrd paindlikult «ümber tõsta» ei saa, siis nii-öelda juhtmeta elektrijaotusteenuse puhul taolist takistust ei ole.

Hajaenergeetika lahendusi katsetab Elektrilevi neljas eri profiiliga tarbimiskohas: selgitatakse lahenduse sobivust ühtlaselt väikese tarbimise ja hooajalise tarbimisega majapidamistes ning katsetatakse ka lahenduse võimalikku ülempiiri lähtuvalt klientide tarbimismahtudest.

Katseprojektide kestuseks plaanitakse kolm aastat, et tuleksid välja tarbimise iseloomu, ilmastiku ja muud mõjud. Samuti peab lahenduste rakendamiseks läbi käima tehnilised ja juriidilised,  seadusandlusega seotud aspektid. «Kiireid otsuseid siin teha ei saa – nii meie kui ka klient peavad olema veendunud, millistes tingimustes sellised lahendused sobivad,» rääkis Mere.

Tema sõnul tähendaksid praegu katsetatavad tehnilised lahendused jaotusvõrgule liinide uuendamisega võrreldes kokkuhoidu vähemalt 1,5 miljonit eurot. Uued lahendused aitaksid kaasa sellele, et võrguettevõte saab ka tulevikus võrku efektiivselt majandada ilma hajaasustuse väljakutsete tõttu võrgutasu tõstmata, samuti võidaks metsaliini klient vähesema elektrikatkestuste ohu tõttu.

«Esialgu katsetatavad tehnilised lahendused sobivad pigem väiksemale arvule majapidamistele, kuid kui need edukaks osutuvad, saame tulevikus selle pinnalt välja töötada mitmekesisemaid ja juba laialdasemalt kasutatavaid lahendusi,» lisas Mere. Ta lisas, et siis võib tekkida olukord, kus elektrivõrk ei ole tingimata mastide ja liinide katkematu ühendus, vaid eelkõige virtuaalsesse süsteemi ühendatud kogum, mis tagab kliendile stabiilse teenuse. «Just seetõttu räägime uute lahenduste puhul nii-öelda juhtmevabast võrguühendusest,» sõnas Mere.

Katseprojektide päikesejaamad ehitas riigihangetel edukaks osutunud OÜ Energogen.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles