Lugejad arvavad: prügivedu ei tohiks olla vaid ühe firma käes

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu jõe ääres ketiga puu külge köidetud prügikast.
Pärnu jõe ääres ketiga puu külge köidetud prügikast. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Arvamusloo peale «Prügifirmades kamandavad autojuhid» tuli palju murelikke kommentaare, milles kirjeldati negatiivseid kogemusi prügiveofirmadega ja tõstati küsimus, kas oli ikka õige anda see teenus ühe ettevõtte kätte.


«Kõik see on korraldatud jäätmeveo rakendamise tagajärg: oma jäätmeveo piirkonnas monopoolset seisundit omav ettevõte võib lubada endale kliendi suhtes oluliselt jäigemat käitumist kui vabaturul tegutsev ettevõte,» ütles üks kommenteerija, kellele sekundeerisid kohe ka teised.

«Usun, et vaba konkurentsi tingimustes leiduks küll firma, kes tahaks inimeste prügi ära vedada, erinevalt praegustest monopolidest. Usun, et kui monopoolset seisundit ei oleks, siis veaksid ka needsamad Veolia ja Ragn Sells lumise ilmaga prügi ära.»

Toodi ka konkreetseid, üsna groteskseid näiteid. «Mulle raiuti nagu rauda, et prügi on veetud, sest nii on autojuhid öelnud ja ka GPSi andmed kinnitanud. Väideti, et mina eksin. Aga kui esitasin foto täis konteinerist, võeti see jutt kärmelt tagasi ning tunnistati, et ei veetud tõesti.»

Teisel juhul kirjeldab tarbija, kuidas tal sõitis prügiauto tee äärde veetud prügikastist lihtsalt mööda. Klienditeenindusse helistates selgus, et autojuht olevat väitnud, et värav olnud kinni. «Ainus kurb asi on seejuures, et meil pole aedagi, kuskohast veel see värav tekkis?» küsis ta.

Üks kommentaator pani imeks prügiauto juhi laiskust: kui ööga sajab 10 cm lund, tuleb ja teeb fotokaga pildi ning jätab prügi vedamata. «Huvitav, mina saan sõiduautoga tööle mindud, aga veoautoga oli võimatu tööd teha. Mõni autojuht võib olla saamatu, aga ülbed tuleks küll lahti lasta.»

Ühel kliendil tühjendati prügikast nädal hiljem ja siis väänati arvele lisamaks, kuna prügikasti kaas oli ülearuse prügi tõttu poollahti, kuna nädalaga tekkis ju prügi juurde. Firmas põhjendatigi sellega, et prügi oli rohkem. «Minu küsimuse peale, et kas siis, kui järgmine kord tulete varem, kas siis võtate vähem tasu, sest kast on ju pooltühi, jäädi vastus võlgu.»

Üks inimene kaebas, et tal on mitu korda juhtunud, et kast jäetakse pärast tühjendust lihtsalt kas keset tänavat või hoovi. «Töömehed on jupijumalad. Mäletan, kui algas majandusbuum, siis kirjutati, et nende palk on kuni 30 000 krooni kuus. Minu arust peaks sellise papi eest saama uusi ja kohusetundlikumaid inimesi palgata küll.» lausus ta.

Mitmes kommentaaris kurdeti ka põhjuseta tühisõidu arvete esitamine üles, mis mõnes firmas tundub lausa norm olevat.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles