Uuest aastast väljastatud Eesti kodanike ja välismaalaste passid hakkavad senise viie aasta asemel kehtima poole kauem. ID-kaardi kehtivusaeg jääb esialgu samaks.
Passide kehtivusaeg pikeneb kümne aastani (3)
6. oktoober 2016, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtivad nii Eesti kodaniku reisidokument kui ka välismaalase pass viis aastat olenemata sellest, kas see dokument antakse välja täiskasvanule või lapsele, teatas PPA. Uuest aastast väljastatakse aga vähemalt 15-aastasele isikule Eesti kodaniku või välismaalase pass kümneaastase kehtivusajaga.
Teise muudatusena pikendatakse reisidokumendi taotlemisel võetavate sõrmejälgede kasutusaega kahelt aastalt viiele ehk näiteks dokumendi kadumisel enne viie aasta möödumist saab korduvdokumenti taotleda posti või e-posti teel ning sõrmejälgede andmiseks ei ole vaja uuesti teenindusse tulla.
PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Marit Abram sõnas, et pikenev kasutusaeg inimestele suuremaid kulutusi kaasa ei too ning muudab dokumendi taotlemise märkimisväärselt lihtsamaks.
«Kõige olulisem muutus inimese jaoks on see, et reisidokumendi kehtivusaeg läheb poole pikemaks, seejuures aga ei ole kavas tõsta riigilõivu ehk sama raha eest saab taotleja poole kauem kehtiva dokumendi. Sõrmejälgede kasutusvanuse tõstmine aga võimaldab inimesel korduvdokumendi vajadusel taotleda seda pikema perioodi vältel kodust lahkumata,» sõnas Abram.
Allolevast tabelist selgub, et järjest enam on kodanikke, kes kehtivat passi ei oma. Märkimisväärselt on nende kodanike arv, kel on ainult kehtiv ID-kaart, suurenenud aastatel 2012–2014, mil aegus palju passe.
Kuigi passi taotlemise riigilõiv tõusis mullu oluliselt, siis selle mõju taotlemisele ei ole tõenäoliselt kuigi suur.