Uuring: vanemad inimesed käituvad internetis lohakalt

FOTO: JOHN ADKISSON/REUTERS

Kaspersky Lab’i eakate veebikasutajate seas läbi viidud uuring näitas, et enamus kasutajaid vanuses üle 55 aastat installib hea meelega kaitselahendusi arvutitesse ja mobiilseadmetesse, aga nad ei kaldu korrigeerima oma käitumist ega harjumusi internetti tulekul.

Peale selle osutub vanem põlvkond kergeks sihiks küberkurjategijatele – nõnda puutus 59 protsenti vastajatest selles vanusekategoorias viimase aasta jooksul kokku erinevat laadi küberohtudega.

Vanem põlvkond kasutab tänapäeval internetti aktiivselt. Näiteks 92 protsenti kasutajatest vanuses üle 55 aasta suhtleb sugulaste ja tuttavatega e-posti teel ning 82 protsenti surfab regulaarselt sotsiaalvõrgustikes. 85 protsenti eakatest vastajatest vastas, et teostavad rahalisi tehinguid veebis ja soetavad kaupu läbi veebipoodide. Märkimisväärne on, et eakad ei jää praktiliselt ühegi sellise näitaja järgi noortele alla.

Aga kui kõne alla tuleb teadlik ja valvas käitumine veebis, siis eakad kasutajad demonstreerivad noortega võrreldes suuremat lohakust. Nõnda aktiveerivad eakad turvalisi funktsioone, mis on algselt nende seadmetesse sisse ehitatud, harva (seda teeb vaid iga viies kasutaja) ning harvemini kasutavad VPNi avalike Wi-Fi võrkudega ühinemisel (seda kaitsemeedet kasutab vaid 6 protsenti vastajatest).

Võrdlemiseks: analoogsed näitajad kõikide vanusekategooriate seas moodustavad vastavalt 32 protsenti ja 13 protsenti. Aga oluliselt suuremat muret tekitab ekspertidele muu fakt: viiendik vanema põlvkonna esindajatest jagab rahulikult oma finantsiseloomuga isikuandmeid avalikel veebiressurssidel. Samas näiteks esmapilgul kõige muretumal auditooriumil vanuses 16–24 aastat on see näitaja vaid 3 protsenti.

Täiel määral infoturvalisuse riskide mittemõistmine vanema põlvkonna poolt viib sellele, et eakad inimesed osutuvad küberohtude ohvriteks. Kasutajad märkisid küsitluse käigus, et nende eakad sugulased puutusid kokku kahjutoova tarkvaraga (33 protsenti), kannatasid online-pettuse tagajärjel (17 protsenti), nägid soovimata sisu (10 protsenti), suhtlesid ohtlike võõrastega (7 protsenti) ja isegi kaotasid raha (6 protsenti).

«Suurepärane on, et vanema põlvkonna inimesed kasutavad internetti aktiivselt: sooritavad oste, juhivad enda kontosid, suhtlevad lähedastega. Aga me näeme, et nad ei osuta piisavalt tähelepanu enda andmete kaitsmisele küberohtude eest. Seda enam – suurem osa kasutajatest vanuses üle 55 aasta ei mõtlegi sellest, et võivad saada kurjategijate ohvriks. Sestap kutsume üles eakaid kasutajaid ja nende nooremaid sugulasi võtma meetmed enda turvalisuse suurendamiseks ning peale kindla kaitsetarkvara installimise korrigeerida ka oma online-käitumist, nimelt näidata suuremat valvsust ja ettevaatlikkust ning mitte eirata kaitselahendusi,» andis nõu Kaspersky Lab’i kodukasutajate äri juht Andrey Moholya.

Uuringus osales 12 546 inimest 21 riigist.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles