OECD uuring: eestlastel napib oskusi rahaga majandada

FOTO: SCANPIX

OECD hinnangul on suures osas inimeste majanduslikud oskused nõrgad ning tegu on sisuliselt globaalse probleemiga. Eesti paistab teiste riikide seas silma heade finantsteadmistega, kuid sageli ei osata neid siiski praktikas rakendada.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise finantskirjaoskuse võrdlusuuringu tulemustest selgub, et Eesti elanike finantsteadmised on head võrreldes teiste riikidega, kuid finantskäitumises need ei kajastu. 

Eesti elanikel küll olemas baasteadmised finantsteenustest, kuid probleemiks on teadmistele mittevastav käitumine ja hoiakud rahaasjades. Kolmekümne riigi võrdluses olid Eesti elanikud finantsteadmistes kolmandal kohal, kuid finantskäitumises alles 24. kohal. Eestist tagapool on veel Ungari, Poola, Gruusia, Türgi ja Brasiilia. Parimad tulemused finantskäitumises olid Prantsusmaa elanikel.

Rahaasjade plaanerimise hoiakutes on Eesti elanikud 30 riigi arvestuses keskel ehk 14. kohal, parimad on Uus-Meremaa elanikud.

Uuring keskendus kolme valdkonna analüüsile ja võrdlusele: finantsteadmised ehk rahatarkus, finantskäitumine ja hoiakud pikaajalise rahaasjade planeerimise kohta. Rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks. Finantskirjaoskus on näiteks oskus koostada pere eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ning säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes.

Tulemuste võrdluses selgus, et Eesti elanike finantsteadmised on võrreldes teiste riikidega head. Kolmekümne riigi elanike võrdluses on Eesti elanikud kolmandal kohal Hongkongi ja Lõuna-Korea järel. Eestile järgneb Soome neljandaga kohaga. Eesti elanikud ise hindasid oma rahatarkuse teadmisi riigi keskmisest tulemusest halvemaks – nende teadmised osutusid tegelikult hoopis paremaks.

Uuringu tulemused näitavad üldist vajadust finantskirjaoskuse edendamise järele. OECD finantskirjaoskuse raport soovitab Eestile otsida võimalusi ja lahendusi, mis mõjutavad ja parandavad eelkõige elanike finantskäitumist.

OECD rahvusvahelise finantskirjaoskuse võrdlusuuringus kasutati möödunud aastal Eestis läbiviidud ja avalikustatud uuringu tulemusi.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles