Uued ajad: mobiilsideleping maksis kunagi sama palju kui täna kohvikukülastus

Motorola mudel, mis Eesti rahvast mobiiliga rääkijad tegi.

FOTO: SCANPIX

Kui mobiiltelefoni soetamine mõjus kümme aastat tagasi rahakotile umbes samamoodi nagu praegu, siis sideteenuse hind on täna madalam kui eales varem.

«Päev maha ununenud nutiseadmeta või internetita on täna tõeline väljakutse. Ometi oli isiklik telefon ja mobiilsideteenus alles 90ndate keskel veel tõeline luksus,» nimetas Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema.

Näiteks populaarse mudeli Motorola D160 hind küündis toona 2000 kroonini ja Motorola D460 eest tuli välja käia 3000 krooni, mis moodustas keskmisest kuupalgast pea kolmveerandi. Sellise «kõvaks sõnaks» peetava telefoni sisse käis pangakaardisuurune SIM-kaart ning muid funktsioone peale kõnede ja sõnumite telefonil ei olnud.

Samuti maksis üksnes mobiilsidelepingu sõlmimine ja isikliku telefoninumbri saamine toona mitusada krooni ning kõne minutihind ulatus päeval kaheksa kroonini.

Päeval, mil Motorola D460 mudelid paisati 1998. aastal müüki ühe krooniga, lookles Tele2 Tartu esinduse ees mitusada meetrit pikk järjekord. «Inimesed olid kell neli öösel magamiskottides kohal, et endale mobiiltelefon osta ja leping sõlmida,» meenutas Tele2 jaemüügijuht Sirje Likk. Toona oli valikus vaid 5-6 telefonimudelit, peamiselt Motorolad ja Ericssonid.

2000. aastate teiseks pooleks oli mobiiltelefon Seema hinnangul juba masstoode ning lähenes ka hinna poolest tänasele olukorrale. «Keskmiselt kulutati telefoniostule kümme aastat tagasi juba vaid veerand oma kuupalgast. Populaarsemate Nokia ja Ericssoni nuputelefonide hinnad jäid vahemikku 990-2900 krooni, ent lahjema mudeli võis lepingut sõlmides saata tasuta,» ütles ta. 

Kuigi väljaminekud telefoni ostule mõjusid kümme aastat tagasi rahakotile samamoodi nagu täna, sest ka nüüd kulutatakse Eestis uue telefoni ostuks umbes veerand kuus teenitust – keskmiselt käib eestlane uue telefoni eest välja 256 eurot –, on telefonide funktsionaalsus teinud tohutu hüppe.

«Näiteks omal ajal populaarne kahe megapikslise kaamera, 20MB sisemälu ja internetibrauseriga nuputelefon Sony Ericsson W810i oli 2006. aastal samaväärses hinnaklassis nagu täna Samsung Galaxy S6. Ootused telefoni võimekusele on tõusnud drastilisemalt kui telefonide hind võrrelduna sissetulekuga ja see on tarbijale suur võit,» sõnas Seema.

Teiseks on ajaga inimestele aina soodsamas suunas liikunud teenuse hind – kui üldiselt käivad hinnad palgataseme tõusuga kaasas, siis mobiilsideteenus on aastatega vaid odavnenud ja jõudnud tänaseks aegade madalaimale hinnatasemele, samas kui mobiilioperaatorite pakutav teenus on kvaliteetne.

«Kümme aastat tagasi viis hinnasõda odavoperaatorite vahel kõneside hinnad tõeliselt alla, aga kaugeltki mitte nii alla nagu need on täna. Kui praegu saab kuue euro eest kõigi operaatorite juures terve kuu jagu piiramatult kõnesid ja sõnumeid ning pideva internetiühenduse telefonis, siis kümme aastat tagasi sai sama raha eest rääkida vaid 100 minutit,» tõi Seema välja.

Lisaks maksavad inimesed täna kõneminutite ja sõnumite ning andmeside eest kuus umbes sama palju nagu kohvikus ühe saiakese ja kohvi eest ning on valmis seejuures operaatorit vahetama, kui teine sama asja 50 senti odavamalt pakub. Kümme või kakskümmend aastat tagasi poleks keegi osanud ette kujutada, et mobiilsidelepingu kulukust saab võrrelda kohvi ja saiakese hinnaga.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles