Baltimaalastest on enim oma palgaga rahul lätlased

Oma palgaga on kõige rohkem rahul lätlased. Ka eestlaste rahulolu on tõusuteel.

FOTO: Marko Saarm

CV-Online’i Baltimaade klientide seas läbi viidud töötasu rahulolu-uuringust selgus, et palgaga rahulolu on enim kasvanud Eestis, aga siiski on oma palgaga rohkem rahul lätlased.

Oma palgaga on enim rahul lätlased, kellest 39 protsenti leiab, et nende panus ja makstav töötasu on kooskõlas, teatas CV Online BNS-ile. Eestis on see protsent pisut üle 34 ning Leedus veidi üle 19 protsendi. Kolme aasta taguse ajaga võrreldes on palgaga rahulolu kasvanud Eestis 14 ja Lätis 13 protsendipunkti, kuid Leedus langenud kahe protsendipunkti võrra.

«Palgaga rahulolu kasvu peamisteks põhjusteks võib pidada tööjõu nappust ja kerget majandustõusu. Eestis tähendab see tööotsijate ja töötavate inimeste jaoks paremaid töötingimusi, sealhulgas töötasude tõusu. Prognoosime selle trendi jätkumist ka veel 2017. aastal, sest lähiajal ei tundu tulevat kiiret leevendust tööjõunappusele, ega drastilisi muutusi majandusolukorras,» analüüsis tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

Baltikumi lõikes on oma palgaga enim rahul infotehnoloogia ja värbamise ning põllumajanduse ja keskkonnakaitsega seotud inimesed, kellest vähemasti kolmandik ning Eestis ja Lätis isegi üle poole hindab, et nende tööpanus ja tasu on kooskõlas. Seevastu tervishoiu ja sotsiaaltöö, hariduse ja teaduse ning toitlustuse valdkonnas on leiab üle 70 protsendi, et nad on alatasustatud.

«Erinevates Balti riikides on valdkondade puhul küll erinevad palgaga rahulolu protsendid, kuid üldjoontes on suurim rahulolu ja suurimad mured ikkagi kõigis riikides samades sektorites,» kommenteeris Gross.

Eestis vastas 60 protsenti tippjuhtidest, 45 protsenti keskastmejuhtidest ja 42 protsenti müügiesindajatest, et nende töötasu ja panus on kooskõlas. Samamoodi arvab aga vaid ligi veerand liht- ja oskustöölistest ning klienditeenindajaist.

«Tulemusi vaadates tuleb muidugi arvestada ka inimloomusega, et alati on ootused suuremad kui reaalsus. Samas on selgelt näha, osade positsioonide puhul on rahulolematus suurem. Rahulolematuse järgi annab järjestada positsioone, mille puhul on hetkel suurim palgasurve – seda kinnitas ka küsitlusest selgunud klienditeenindajate, lihttööliste ja oskustööliste aktiivne tööotsimine. Keskmiselt iga viies eelnimetatud positsioonidel töötav inimene otsib aktiivselt tööd ja iga teine on avatud uutele väljakutsetele ning selle taga ei ole lihtsalt soov enam teenida, vaid praktiline vajadus igapäevaste kulutustega toime tulla,» lisas Gross märkusena.

Eestis on valdkondade lõikes kõige rahulolevamad keskkonnakaitse, infotehnoloogia ning personalitöö ja värbamise valdkonna töötajad ning kõige vähem rahulolevad majutuse, hariduse ja teaduse ning tervishoiu ja sotsiaaltöö sektori töötajad.

CV-Online viis küsitlust läbi septembris ja oktoobris kõigis Balti riikides ning selles osales üle 10 200 inimese. Eesti vastajaid oli 6620, kellest üle 82 protsenti töötasid täistööaja või osaajaga. Statistika on tehtud täis- ja osaajaga töötavate inimeste vastuste põhjal.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles